Lend Sverdlovskist (nüüdne Jekaterinburg) mägisesse Groznõisse võinuks lõppeda nagu iga liinilend, aga 20. oktoobril 1986 läks teisiti. See päev oli lennunduses must päev, sest saatuslikul Aerofloti lennul numbriga 6502 hukkus 94st pardal olnud reisijast 70.

Sel päeval oli lennuki kapteniks Aleksandr Kliujev, kes oli enda juhtimisvõimetes sedavõrd kindel, et võttis kaaspiloodi Gennadi Žirnovi kihlveo vastu, et ta suudab lennuki pimesi maandada, kasutades selleks vaid juhtpuldi näitajaid. Lennul oli ka kolmas piloot, kes ei astunud sellele hullumeelsele plaanile vahele. Vastupidi, jõudnud 400 m kõrgusele maapinnast, kaeti kõik kokpiti aknad kardinatega ja maandumisprotsess võis alata. Kihlveo tingimus oli, et keelatud oli raadioside juhtimiskeskusega ja akendest ei tohtinud välja vaadata.

Kui lennuk oli laskunud 65 meetri kõrgusele maapinnast, andsid kõrgusandurid märku, et maapind on väga lähedal. Higiste pihkudega Kliujev aga sulges silmad ja eiras märguannet ning soovitust tõusta kõrgemale, et alustada uut maandumiskatset, ning jätkas maandumisprotsessi. Hetke pärast puutusid lennuki rattad kiirusega 275km/h maad. Liig terav maandumisnurk ja liialt suur kiirus lõhkusid maaga kokkupuutel telikud ning lennuk põrkas tagasi kõrgele õhku, kukkudes küljele, mis rebis lennukilt selle parema tiiva ja lömastas vasaku. Lennuk veeres katusele ja hetkepärast süttis põlema ka katkistest paakidest välja voolanud kütus. 63 inimest hukkusid enda istmesse aheldatuna pea alaspidi rippudes. Seitse inimest suri hiljem haiglas vigastuste kätte.

Kaaspiloot Žirnov pääses minimaalsete vigastustega ja tormas kohe pärast avariid salongi, et päästa neid, keda veel päästa võimalik. Teel haiglasse suri mees infarkti.

Kohale jõudnud päästjad kirjeldasid lennuvälja matnud põleva liha ja kütuse lehka, mis neid ka aastaid hiljem intervjuud andes emotsionaalseks muutis. Kui päästjad salongi jõudsid, hakkasid laest alla sadama põlenud reisijad, sest kuumus ja tuli olid turvarihmad üles sulatanud.

Lennuki kapten Kliujev jäi ellu ja talle määrati 15-aastane vanglakaristus, millest mees pidi ära istuma vaid kuus. Õnnetus, mis näitab, kui oluline on inimfaktor lennukijuhtimisel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena