Samas tuleb arvestada, et ka rahvastik ei ole enam see, mis oli 25 aastat tagasi, kui hakkasime süsteemi üles ehitama. Meie ühiskond vananeb, tekib rohkem kroonilisi haigusi, sünnib vähem lapsi ning jääb vähem tööealisi, kes maksaks maksud. Seega on väikeses ühiskonnas nagu meie oma iga inimelu väärtuslik, eriti kui jutt käib meie lähedastest.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kaotas meie riik 2013. aastal üle 493 000 inimeluaasta, mis on võrdväärne 6300 inimese kaotusega haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu. Kõige rohkem kaotame me mehi.

Eestis elas 2015. aastal 614 389 meest, mis on 14% vähem kui naisi. Lisaks elavad statistika järgi meie mehed meist naistest keskmiselt 9 aastat vähem.

Tervisekaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eeskätt seotud suremusega. Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv üle poole.

Samas on märgata positiivseid trende. Viimase 25 aasta jooksul on Eesti meeste suremus vähenenud ning seda eelkõige noorte seas (vanusrühm 0-29). Kolm põhilist surmapõhjust nii naiste kui meeste puhul Eestis on pahaloomulised kasvajad, vereringehaigused ning välised mõjutajad. Väga olulise osa välispõhjustest moodustavad alkohol ja narkootikumid.

Näiteks alkoholimürgistuse tagajärjel surma saanud meeste arv Eestis on poolteist korda suurem kui Soomes. Kui võrrelda meeste alkoholitarvitamise sagedust aastatel 1996 ja 2014, siis võib rõõmu tunda selle üle, et nende arv, kes alkoholi üldse ei tarvita, kahekordistus. Kuid samas kasvas poolteist korda nende arv, kes tarbivad alkoholi iga päev. Eriti suur kasv toimus meeste seas vanuses 55-64, kes tarbisid 2014. aastal alkoholi igapäevaselt peaaegu 5 korda rohkem kui kaheksateist aastat tagasi.

Kurb on tõdeda, et meie meeste ülekaalisuse ja eriti rasvumise protsent 25 aasta jooksul kahekordistus. Need põhjused soodustavad kindlasti Eestis levinumaid terviseprobleeme — südame- ja veresoonkonna haiguseid. Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest on kõige suurem vanuses 25-35 eluaastat, moodustades meestel 41% vanusrühma tervisekaotusest.

Samas hakkas osa meie meestest rohkem tähelepanu pöörama tervisespordile ja selle harrastamise sagedus mõnevõrra kasvas. See ongi üks võimalustest muuta oma arusaamu ja hakata kultiveerima tervislikke eluviise: liikuda, süüa tervislikumalt, piirata alkoholi- ja suitsu tarbimist.

Tuleb kiita meie mehi ka selle eest, et paljud neist hakkasid toituma tervislikumalt. Nende osakaal, kes eriti ei söö värsket puu- ja köögivilja, vähenes Eesti iseseisvuse ajal ühe viiendiku võrra. Suurenes aga meeste osatähtsus, kes söövad regulaarselt värskeid köögi- ja puuvilju. Samuti suurenes meeste arv, kes ei suitseta või on suitsetamisest loobunud.

Seega võib tõdeda, et viimase 25 aasta jooksul paranes meie meeste tervisekäitumine ja oskus enda eest hoolitseda. Toetame neid nende algatuses ning pakume omalt poolt õhtusöögiks väiksema ja tervislikuma roa. Õue läheme meestega mitte suitsu tegema, vaid jalutama, et vananeda nendega koos ja nende seltskonda ka meie viimased üheksa eluaastat nautida.

Hoolitseme oma meeste eest, et nii meil, meie perel kui meie meestel oleks täisväärtuslikum elu. Ilusat isadepäeva, kallid mehed!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid