Paar kokteili üleliia ehk kuidas ühe õhtuga tulevikule kriips peale tõmmata

Oleks, oleks, oleks — nii mõtleb ilmselt pikka aega üks mu sõbranna, kel eelmine nädal pidu käest läks. Kui üldjuhul piirduks selline „elamus“ pohmelliga, siis tema sai politseilt trahvi ning tema vastu on esitatud veel üks avaldus kaklemise pärast.

Aga läheme tagasi reedesse. Tüüpiline sünnipäev, kus 25aastaseks saanud sõbrannale kingiti suuri veinipokaale (otsesõnu suuri — sinna mahub rohkem kui üks pudelitäis veini), iroonilisi mänguasju ja tont teab mida veel. Peo aukohal oli muidugi alkohol. Öelge veel, et rumm koolaga on moest väljas, vastupidi. Kel sellest kõrini, joob gin-toonikut peale. Plaan oli minna linna peale kell 23, aga loomulikult otsiti sahtlist välja tolmukorraga kaetud seltskonnamäng, mis alkoholivines tundus eriti intrigeeriv.

Ma ise läksin taksoga linna kella ühe paiku. Sünnipäevalaps ja mõned veel jäid maha. Hiljem kuulsin, et üks neist oli Katariina. Ta pole mu lähedaseim sõbranna, aga üldiselt olen ta eluga kursis. Tal on suhteliselt rikkad vanemad, kes ta üüri maksavad. Ta ise töötab veerand kohaga ühes hotellis administraatorina ja õpib Õigusinstituudis juurat. Ta üritab jätta muljet, et on hästi enesekindel ja õppimine tuleb tal niisamagi välja, aga kord — kui tal oli juba paar pudelit veini kurgust alla kallatud — pihtis ta mulle, kuidas ta sessi kardab ja ühe korra ladina keele ainest läbi kukkus. Alles siis mõistsin, et ta võtab seda haridusteed tõsiselt.

Taksojuhi solvamine oli alles algus

Aga alkohol teeb oma tööd. Hiljem kuulsin, et Katariina solvas taksojuhti ning jättis taksoraha maksmata. Ööklubis sattus aga nii hoogu, et läks ühe sõbrannaga kaklema ja tõesti virutas talle vastu vahtimist. Seejärel kõndis minema. Kaks päeva hiljem Katariina pihtis, et ärkas järgmisel hommikul sellise kassiahastuse ja peavaluga, et tal oli kõigest suva. Tal oli vaja vanematekoju üks asi ära visata ning ta istuski rooli. Murphy seadus: kaine peaga ei trehva politseiga kunagi, küll aga jääknähtudega. Sai päris korraliku trahvi kaela.

See oli siiski vaid üks mõru kirss tordil. Nädala alguses selgus, et see tema niinimetatud sõbranna tegi löömise pärast politseisse avalduse. Loomulikult oli ümberringi palju rahvast ning nad jäid turvakaamerate vaatevälja. Saan aru, et Katariina isegi ei mäleta seda intsidenti, aga juuratudengina ta muidugi teab, et joobeaste on raskendav asjaolu.

Juurakarjäär jääbki unistuseks

Lasin tal end ka minu õlal tühjaks nutta, aga mis sest kokkuvõttes kasu on. Kui see löömise asi jõuab reaalselt kohtusse ja ta karistuse saab, siis on juurakarjääriga ju kõik. Vaevalt ka vanemad selle heaks kiidavad ja teda elu lõpuni poputavad ja üleval peavad.

Muidugi on variant, et see, keda Katariina lõi, võtab oma avalduse tagasi, aga ega ma ei tea, kas see nii lihtsalt ka käib. Nii võiks ju iga ohver vägivallatsemise puhul avalduse tagasi võtta, politsei vast seda ei luba (võib ju olla, et ründaja ähvardas uuesti). Eks ole näha, aga kogu see lugu tundub mulle siiani sürreaalne. Alkohol teeb tõesti (negatiivseid) imesid.