Paljude Eesti legendaarsete lasteraamatute autor vastas küsimusele, kas tänapäeva lapsed on palju muutunud, kavalalt: "Ma ütleksin lapsesuu läbi, et tänapäeva vanainimesed on kõvasti muutunud võrreldes nendega, kes kirjanduses esinesid. Vanaemad, kes istusid kiiktoolis ja kudusid. Või õpetasid vokivurina saatel lapsi lugema. Neid vanaemasid enam ei ole. Vanaemad tuiskavad ringi mööda ilma ja ajavad oma asju. Nii ka mina."

"Aga lapsed - muidugi on. Näiteks mu pooleteistaastane keskmise tütre poeg on nuppude peale mihkel. Ta näiteks helistas mulle Rooma linna ja ma ei saanud aru, mis keeles räägitakse. Ainuke sõna oli "allooo" ja "mämmi", aga muu oli mingisugune lalin. Kui mina olin laps, oli ainus telefon meie piirkonna peale koolimajas. See oli vändaga telefon ja mäletan, et isa valis kaks pikka ja kaks lühikest, siis tuli Riisipere keskjaam ja tuli valida, kas helistada Tallinnasse või... Eriti kaugemale siis ei helistatudki. Kogu elu on muutunud ja tegelikult lapsed elavad ju selles maailmas. Oleks naljakas, kui nemad jääksid täpselt samasugusteks. Et poisid mõtleksid ainult puuhobustele ja tüdrukud ainult mähkimist vajavatele nukkudele, nagu omal ajal oli. Nüüd on ikkagi igasugused printsessid ideaaliks, kord on Elsa, kord Anna, kord Tuhkatriinu. Ja tasapisi ka oma Eesti asju sokutame nende hulka."

Leelo Tungal rääkis pooletunnises intervjuus Kärt Anveltile lisaks tänapäeva lastele ja lastekirjandusele veel oma elu põnevatest seikadest, aga ka tähelepanutest Eesti ühiskonna ja inimeste kohta. Vaata saadet!

Intervjuu on teine neljast Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kärt Anvelti tänavusest aastalõpusaatest Delfi TV-s, mis ilmuvad detsembrikuu jooksul Delfi ja Delfi TV avalehel ning aadressil delfi.ee/aastalõpp.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena