Napoleoni hindamatu panus purjus hollandlaste päästmisel
Kuid loomulikult on ebaadekvaatses olekus ka õnnetused kerged juhtuma. Kuna linn on täis kanaleid, on ka vette kukkumised üpriski sagedased. Kuid alkohol ja vette kukkumine ei ole hea kooslus ja ajaloos on olnud perioode, kus linnas suri joodikuid peaaegu igapäevaselt. Tänaseks on aga see uppujate number viidud peaaegu nullini ja seda tänu ei kellelegi muule kui Napoleonile! Mitte küll sellele kuulsale Napoleon Bonaparte'ile, vaid tema nooremale vennale Louis Napoleon Bonaparte'ile, kellest sai 1806. aastal Hollandi esimene kuningas. Nelja valitsemisaasta jooksul oli tema panus end siruli joonud kodanike elude säästmisel märkimist väärt.
1806. otsustas Prantsusmaa keiser, et Hollandi strateegilise asukoha tõttu oma igipõlise vaenlase Inglismaa suhtes, tuleb see ühendada ühtse tugeva riigina. Uudis, et Napoleon määrab Hollandi kuningaks oma noorema venna võttis väikevennal algul jalad alt, kuid tema ehmunud ilmest polnud kasu, sest just tema määratakse riigi esimeseks valitsejaks. Sooja ja mõnusa eluga harjunud Louis ajas küll algul sõrad vastu, sest selles külmas ja niiskes riigis ei paistnud midagi, mis talle meeldinuks. Kuid peale esmast vastupanu laseb ta endale siiski krooni pähe tõmmata ja võtab oma uut vastutust harvaesineva tõsidusega.
Et oma tööd korralikult teha, viib ta end kurssi riigi ajalooga, saab selgeks selle veidralt kõlava keele ja muudab ka enda nime selliseks, et kohalikud mõistaksid, et tegemist on oma poisiga (Lodewijk). Riiki saabudes tekkis algul kohanemisega raskusi, sest kohalikele tegi nalja, et mees tutvustas end kui „nende jänes” („konijn van ’Olland), mitte „nende kuningana” („koning van Holland”), kuid peagi mõisteti seda hoolt, mida mees riigi eest kandis ja temast sai ajaloo üks armastatumaid monarhe.
Just enne Louis' võimule tulekut hakati hollandlastele ka perekonnanimesid panema. Seni olid tarvitusel vaid eesnimed koos isa nimega (näiteks Jan Piet’i poeg). Keisri eestvedamisel said riigi kodanikud nüüdsest valida ka nimesid, mida tulevastele põlvkondadele pärandada. Kuna suur osa hollandlastest olid veendumusel, et selline jaburdus pikalt kesta ei saa ja nimed jäävad püsima vaid seni, kuni riiki valitsevad prantslased, siis võtsid paljud ka nimesid, mida pubis üksteisele räägiti ja siis kõht kõveras nende üle naerdi. Seepärast on tänase päevani inimesi, kelle perekonnanimi on Naaktegeboren (sündinud paljalt), poepjes (si*ub), Konterman (pepupoiss), Koopziek (šopahoolik). Vastne kuningas võtab venna algatuse sammukese võrra edasigi ja tutvustab hollandlastele majanumbreid. Samuti muudab ta riigi põhiseadust ja enam ei ole riik killustatud, vaid kõikidele piirkondadele kehtivad samad seadused.
Kuid Louis’ peamine murekoht oli kohalike parmude uppumise epideemia. Sel ajal ülipopulaarne Hollandi džinn ja õlu voolasid ojadena ja keskmine vastu jalutav kodanik oli tõenäoliselt olekus, kus ta ei teinud vahet maal ega taeval, mis tõi endaga kaasa ka sagedasi õnnetusi. Eriti kanaleid täis Amsterdamis, kus lakku täis öised jaurajad kukkusid vette sagedamini, kui kuninga taluvuse piir lubas. Murest murtud kuningas käskis kõik peatänavate kanalid piirata köitega, mis hiljem vahetati välja metallist käsipuudega, mis takistab joobes isikutel vette jalutamast. Piirded on kasutusel tänase päevani- nii selleks, et keegi vette ei kukuks kui ka selleks, kui keegi vajab tuge, et meeltemürk tänavat määrimata vette oksendada.
Louisi valitsemisaeg jäi üürikeseks ning nelja aasta möödudes kutsus Napoleon ta oma ametipostilt tagasi, õigustusega, et väikevend ei pidanud valitsedes ülimaks Prantsusmaa huve. Ja just selle väikese muudatusega hoolitseb noorem Napoleon tänase päevani, et Hollandis ringi pralletavad inimesed ellu jääks. Kuigi täna on ikka veel osad kanalid ilma piireteta ja aeg-ajalt sulpsavad sassis turistid külma kanalisse, siis ei ole see number enam võrreldav üle-eelmise sajandi algusega.
