Oluline TEST | Vasta ausalt nendele küsimustele ja saad teada, kas sa oled perevägivalla ohver

Täna, 25. novembril, toimuvad üle kogu maailma mitmed üritused, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu naiste vastu suunatud vägivallale. Eri maades kannab kampaania erinevaid nimetusi, kuid põhisõnum on siiski üks — öelda ei igasugusele naistevastasele vägivallale, sõltumata selle avaldumise vormist.

Avaldame testi, mille abil saad aru, kas võid olla ohver. Või kas äkki on ohver keegi su lähedane, kes ise seda ei tunnista ja vägivallatsejat õigustab.

Enne, kui kerid allapoole, vasta ausalt järgnevatele küsimustele. Kõikidele.

1. Kas su partner on sinu või teie laste suhtes vägivaldne ja ähvardav?

2. Kas leiad vabandusi, et oma partneri käitumist õigustada?

3. Kas tunned, et su kaaslane kontrollib sind alatasa?

4. Kas tunned end abitu, üksildase ja hüljatuna?

5. Kas süüdistad vägivallas ennast?

6. Kas su partner süüdistab sind?

7. Kas arvad, et vägivald on kindlasti põhjustatud halbade lapsepõlvekogemuste, stressi või meelemürkide tõttu?

8. Kas su partner süüdistab sind pidevalt armukeste omamistes ja salajastes afäärides?

9. Kas su vabadust piiratakse? Näiteks antakse vihje, kuidas poeskäimine peaks aega võtma ei rohkem ega vähem kui 15 minutit ja sind oodatakse veerand tunni pärast koju tagasi.

10. Kas sa kardad koju minna?

11. Kas valetad, et peita oma partneri tegevust? Näiteks ütled, et kukkusid trepist alla selle asemel, et tunnistada, kuidas partner sind lõi?

12. Kas tunned häbi, et su partner üritab avalikult sind kontrollida?

13. Kas su partner hülgab sind, lukustab sind kuskile või “unustab” sind kuskile?

14. Kas su partner peidab su eest su võtmeid või kirju?

Kui vastasid isegi vähestele nendest küsimustest jaatavalt, siis on sul põhjust muretsemiseks. Koduvägivald ei alga sageli löömisest, selle esimene faas võib olla meile paljudele tundmatu.

Koduvägivalla areng

1. Esimene faas: suulised solvangud, ähvardused, suurenenud pinged, süüdistamine, vaidlemine.

2. Teine faas: tõukamine, haaramine, tõkestamine.

3. Kolmas faas: laksude andmine, näpistamine, löömine, juustest rebimine.

4. Neljas faas: peksmine, kägistamine, esemetega löömine, vägistamine.

5. Viies faas ehk rahulik faas: vabandamine ja lubamine, et juhtunu enam ei kordu.

Loomulikult tuleb koduvägivalla arengu puhul silmas pidada seda, et iga inimene ning seeläbi ka iga suhe on erinev. Kindlasti ei vääri keegi koduvägivalla ohvriks langemist. Ja kunagi ei tasu süüdistada ennast.

Kui oled sattunud vägivalla ohvriks, siis tea, et suure võimalusega kordub see veel. Olukord ei muutu enne, kui kui keegi sekkub. Ja selleks on vajalik, et ohver tunnistaks oma seisundit. Abi otsimine ei ole häbiasi! Vägivalla ohvreid leidub igal elutasemel inimeste hulgas — haridus, usk ega vanus ei mängi sel puhul rolli.

Millised on ohvriks langenud naised?

- neil on madal enesehinnang

- nad usuvad kõike müüte, mis koduvägivallaga kaasas käivad

- nad võtavad vastutuse vägivalla eest

- nad tunnevad end süüdi, kuid suruvad alla selle terrori, mille ohvriks nad langevad

- nad usuvad, et keegi ei saa neid aidata

Hea lugeja, kui sina oled langenud koduvägivalla ohvriks või on seda keegi sinu tutvusringkonnast, siis otsi kindlasti abi! Üksindus, endasse sulgumine ja vägivallatseja õigustamine ei ole lahendus.