Leiutised, mille loomist teadlased hiljem kahetsenud on

Tõenäoliselt oleme me kõik teinud asju, mida me hiljem kahetseme. Ehk oleme ostnud endale tolmuimeja 1500 euro eest, saatnud eksile purjus peaga sõnumeid, või läinud vetsu siis, kui jalgpallimeeskond aasta ainukese värava lööb. Kuid on inimesi, kelle halvast otsusest ei muutu mitte ainult päev kehvemaks, vaid see võib mõjutada inimesete heaolu sadu või isegi tuhandeid aastaid. Teadlased on loomult idealistid ja keskenduvad erinevatele võimalustele, mida nende avastused inimkonnale pakkuda võiksid. See aga tähendab, et vahel jääb neil märkamata, kuidas sama leiutist on võimalik ära kasutada ka koletutel viisidel. Siin on väike valik leiutistest, mida teadlased on hiljem kahetsenud.

Dünamiit

See on päris irooniline, et inimene, kes andis nime Nobeli rahupreemiale, on suurema osa elust tegelenud sõjamasinate tootmisega. Tema kuulsaim leiutis on aga dünamiit. Põhjus, miks ta dünamiidi väljatöötas, oli vastuoluline, sest ta lootis, et kui luua sedavõrd efektiivne relv, siis lõppevad maailmas sõjad. Mees ise ei näinud mingit vastuolu selles, et ühelt poolt tootis ta tapamasinaid ja teiselt poolt seletas, et kõik loodu on selleks, et saavutada rahu. Nagu paljud teisedki 19. sajandi leiutajad, nägi ka Nobel enda leiutist, kui midagi neutraalset. Ta ei osanud arvata, et maailm on täis hullumeelseid, kes tema leiutist kuritarvitavad. Kui Nobel nägi, millist ahastust tõi tema leiutis sõjatandril, mõistis ta, et ta teooria, et karmid relvad lõpetavad sõjad, oli kaugel tõest.

Piprargaas

Kamran Loghman oli osa 1980ndatel FBI poolt kokkupandud meeskonnast, kelle ülesandeks oli luua relv, mis ei tapaks. Nagu paljude teiste leiutajate peas, oli ka temal uskumus, et seda kasutatakse vaid äärmisel juhul, kui kõik muud ressursid on läbi proovitud. Loghman avaldas avalikult tülgastust, kui politseinikud kasutasid tema leiutist, et suruda maha 2011. aastal tudengite protesti Kalifornias. Lihtne on mõelda, et pipragaas on politseinikele heaks enesekaitsevahendiks, või selleks, et katkestada agressiivne tegevus. Kuid kui seda kasutatakse rahumeelselt meelt avaldavate tudengite peal, muutub see kontrollmehanismiks, et sundida kaitsetuid tegema seda, mida soovitakse. Et enda relva loomise eest karmavõlga vähemaks saada, osaleb Loghman aktiivselt töögrupis, mis aitab paremini reguleerida, millal politsei poolt pipragaasi kasutamine oleks õigustatud.

Tuumapomm

Albert Einsteini kuulus võrrand E=mc² lõi raja tummapommi tulekuks. See on fakt, mida tuntud patsifistina tuntud teadlane hiljem hirmsal kombel kahetses. Einstein küll ise ei ole kunagi pommi kallal töötanud, kuid ta veetis lugematuid tunde tehes surmarelvale lakkamatut kampaaniat. Teise Maailmasõja esimeses pooles levis laialdaselt usk, et Natsi-Saksamaa on loonud endale tuumapommi. Üks, kes selles ohus täielikult veendunud oli, oli Einstein ning ta julgustas president Roosevelti avalikule kirjale allkirja andes samuti tumapommi looma. Sõja lõpusosas, kui selgus, et tegelikult oli Saksamaa tuumarelva loomine täielikus algfaasis, kahetses Einstein enda seotust tuumapommi loomisel.

AK-47

See on relv, mida on lahti kangutatud nii terroristide kui vabadusvõitlejate külmadest kätest. Relv, mille loomine on Mihhail Kalašnikovi pähe tekitanud nii mõnegi halli karva. Kalašnikov lõi automaadi, sest ta lootis, et see ülimalt efektiivne täristaja aitab vaenlased Venemaa territooriumilt minema saada. Mehe meelehärmiks nägi Nõukogude liidu ladvik relva potentsiaaliaga ka ekspordiartiklina ja see läks masstootmisesse, mille tagajärjel on AK-47 möödunud sajandi kõige enam verd valanud tulirelv. Paadunud kristlasena tundis Kalašnikov osaliselt verd ka enda kätel ja otsis ka veel 2010ndal aastal Vene Õigeusukirikule saadetud kirjas enda loodule vastuseid.

Ecstasy

Ameerika teadlane Alexander Shulgin lõi tänapäevase Ecstasy tableti hilistel 1970ndatel, mille katsed viis ta läbi iseenda peal. Mees mõistis ravimi potentsiaali psühhoteraapias, kuid loomulikult nägid teised inimesed tableti potentsiaali hoopis muus valdkonnas. Ei läinud kaua aega mööda, kui tabletid imbusid kliinikutest neoonvärviliste laseritega täidetud reividele. Selleks ei olnud aga tablett loodud ja just pidudel selle narkootilise aine mõju kuritarvitamine viis Ecstasy ühel hetkel turult täielikult ja selle tootmine keelati. Kui keelati aine, kadus ka igasugune tootmise kvaliteedi kontroll, sest kogu toodetud Ecstasy oli toodetud põranda all ja oli kordi ohtlikum kui Shulgini leiutis. Shulgin oli kogu asjast väga löödud, sest efektiivne teraapiline ravim leidis otsa, kuna kamp poolearulisi soovis end sellest pilve tõmmata.

Mürgisüst

Hukkamine mahalaskmise, elektritooli, poomise või gaasikambri abil, olid aastaid USA kinnipidamisasutustes viisid, kuidas lõpetada kurjamite elu. Kuid üldsusele olid need viisid vastukarva ja USA valitsus hakkas otsima alternatiivseid viise. 1970ndatel pakkus doktor Jay Chapman välja, et üks variant pahalaste elu lõpetamiseks, võiks olla läbi mürgiste süstide. Arsti ideaalses maailmas tähendanuks selline humaansem viis seda, et surmamõistetud vangid võtaksid hukkamisotsuse kergema meelega vastu ja kaoks ära tendents, kus iga süüdimõistetu enda hukkamisotsuse edasi kaebab ja seetõttu kohtuid ummistavad, mistõttu mõned hukkamisele määratud vangid ootavad enda surma pikki pikki aastaid. Aga ei läinud nii, nagu arst unistanud oli. Ikka võtab see protsess aastaid. Kuna mürgisüst ei täitnud ühtegi püstitatud eesmärkidest, avaldas arst korduvalt kahetsust, et ta oli loonud lihtsalt ühe lisaviisi, kuidas tappa süüdimõistetuid.

Allikas: www.grunge.com