Abdul Turay põhjalik võrdlus: kus on odavam lapsi kasvatada — Eestis või Suurbritannias?

Tallinna Linnavolikogu liige Abdul Turay, kes esitas avalduse Keskerakonda astumiseks, kommenteeris Delfi artiklis oma tegu sooviga kaasa aidata sellele, et inimeste elu paremaks muutuks. Muuhulgas mainis Turay, et isegi lapsi kasvatada on Suurbritannias odavam kui Eestis. Naistekas haaras sellest lausest kohe osavalt kinni ja palus, et Turay seda väidet meie lugejate jaoks veidi lahti seletaks — ja seda ta ka tegi, väga põhjalikult. Loe ja imesta!

Veetsin puhkuse oma kodumaal Inglismaal ja mind jahmatas elukalliduse vahe Suurbritannias ja Eestis.

Palgad on Inglismaal palju kõrgemad, leibkonna sissetulek on kaks korda suurem kui Eestis. Suurbritannia kaguosas, kus on mu kodu, on palgad veelgi kõrgemad. Sealne keskmine leibkonna sissetulek on 51 770 naela (58 000 eurot) aastas. Ka koristaja ja kassapidaja teenib vähemalt 1100 eurot kuus.

Aga see pole veel kõik.

Sel nädalal esitasin Delfi artiklis julge väite — ütlesin välja midagi, mida olen kahtlustanud pikka aega: Suurbritannias on odavam last kasvatada kui Eestis.

Selle peale helistas mulle Naisteka peatoimetaja ja küsis, kas võiksime sel teemal edasi arutleda. Ta märkis, et mõned asjad võivad ju Suurbritannias olla odavamad, aga kas ma võiksin rääkida ka sellest, kuidas on lood selliste asjadega nagu laste koolitamine, emapalk jne. Kas tõesti võib öelda, et kokkuvõttes on lapse kasvatamine Inglismaal odavam?

Otsustasin väikese uuringu teha. Selle asemel, et lihtsalt paisata välja faktid, mis esimesena pähe tulevad, otsustasin analüüsida ja võrrelda summasid, mis laste ülalpidamiseks Eestis ja Inglismaal täpselt kuluvad.

Ma ei võrdle siin artiklis kahe riigi korteriüüride suurust või muud sellist, sest need ei muutu, kui perre sünnib beebi, vaid vaatlen just seda raha, mis kulub konkreetselt lapse üles kasvatamisele.

Vankrid, kärud ja muud vajalikud lastetarbed

Lapsevankrid ja -kärud maksavad Suurbritannia ülipopulaarses Kiddicare’i poes vahemikus 90 naelast (103 eurot) 356 naelani (410 eurot).

Teine populaarne pood Pramworld müüb lapsevankreid ja –kärusid 199 naela (229 eurot) kuni 404 naela (465 eurot) eest — ja need on tipptasemel tooted.

Muidugi on ka väga kalleid brände: näiteks iCandy Peach on väga kallis, maksab 699 naela (806 eurot). Aga ainult eriline eputis kulutab lapsevankri või –käru peale ligi 1000 eurot. Suuremate jaemüüjate Kiddicare’i, Pramworldi ja Mothercare’i poodidest on isegi raske leida nii kõrge hinnaklassi tooteid.

Briti lapsevankritel ja –kärudel on tavaliselt küll väiksemad rattad kui Eestis müüdavatel, aga kuna Inglismaal sajab väga harva lund, ei ole see probleem. Väiksemad rattad ei muuda vankreid ka vähem vastupidavaks — need on sama head ja kauakestvad kui suurte ratastega tooted. Nii et rataste suurus pole kindlasti põhjus hinnavaheks.

Väikeste laste emad juba ilmselt aimavad, mis järgmisena jutuks tuleb — muidugi lapsevankrite ja -kärude hinnad Eestis. Odavaimaid lapsevankreid võib Eestis leida Babymallist, hinnaklassis 375-580 eurot. Odavaim käru maksab 180-200 eurot, aga seda ei saa kasutada päris pisikese beebi puhul. Rikkamate Eesti emade hulgas on väga populaarne aga Emmaljunga lapsevanker — see maksab lausa 899-959 eurot.

Mothercare’il on nüüd kauplus ka Eestis, kuid selle kodulehel näeb ainult Eestis müüdavaid kaupu koos hindadega ja UK saidile siit ligi ei pääse. Ilmselt on see nii sellepärast, et poe omanikud kardavad inimeste pahameelt, kuna samade toodete hinnad on Suurbritannias madalamad kui Eestis.

Teised suuremad beebile vajalikud tarvikud — auto turvatoolid, söögitoolid jm — maksavad mõlemas riigis umbes sama palju, kuid kuna Suurbritannias on tootevalik suurem ja ka väga korralik järelturg, on palju lihtsam vajalik ese soodsama hinnaga leida.

Riided

Taskukohased riided saab Suurbritannias Primarkist. Ema saab oma lapse terveks aastaks riidesse 150-200 euro eest. Saapad maksavad 9 naela, tossud 8 naela, T-särgid 1-3 naela, roosa kleit 6 naela, pusa 12 naela, teksad 4-8 naela, nokamüts 5 naela, päikeseprillid 1 nael.

Võrrelge seda Eesti hindadega: Polarn O Pyret’i laste talvejope maksab 100 eurot, saapad 62 eurot, laste teksad 35 eurot, isegi sokid maksavad 14,99 eurot.

Lisaks on Suurbritannias ka lasteriietel väga hea järelturg. Alla 7-aastased lapsed tõesti ei hooli väga moest, nad tahavad lihtsalt , et neil oleks soojad ja mugavad riided.

Ei tasu mainimata jätta ka seda, et need teksad, mis sa ostad Tallinna Kaubamajast oma lapsele 35 euro eest ja need, mis sa ostad 6 euro eest Primarkist, on ilmselt valmistatud samas tehases Bangladeshis.

Toit

Seda on natuke keerulisem võrrelda. Eestlased kulutavad toidule üldiselt vähem raha, statistika järgi keskmiselt 92 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Briti pere kulutab 83 naela nädalas, seda mitte küll ühe inimese kohta leibkonnas, vaid terve leibkonna kohta, eeldades, et peres on neli inimest. Kuid eksperiment ajalehes The Daily Mail näitas, et on võimalik, et neljaliikmeline perekond jääb vabalt ellu ka siis, kui nende toidu eelarve on 40 eurot nädalas. Nii et võib enam-vähem võrdseks lugeda.

Vanemahüvitis

See on koht, kus Eesti võidab. Eesti süsteem, kus riik katab ema palga 18 kuu ulatuses, on väga hea — ainult siis muidugi mitte, kui ema saab miinimumpalga suuruse summa ehk 430 eurot kuus.

Suurbritannias pole aga üldse sellist süsteemi. Lapsevanemad saavad ema- või isapalka kõigest kuus kuud ja see moodustab 80% palgast.

Kui aga lapsevanemad teenivad vähem kui 50000 naela aastas, saavad nad lapsetoetust 20,74 naela nädalas — iga järgmise lapsega lisaks veel 13,74 naela.

Lapsehoidja, kes teeb tööd 25 tundi nädalas, saab selle eest 148 naela. Nädal lastehoius maksab 116 naela. Paljud võtavad enda koju hoopis au-pairi — näiteks Eestist ja muudest sarnastest riikidest. Au-pair saab nädalas 70-80 naela taskuraha ja tasuta toidu ja elamise. Eestis on see kõik palju odavam. Eestis on nii lapsehoidja kui lapsehoiu teenus palju odavam.

Kui aga laps saab kolmeaastaseks, pöörab asi jälle Suurbritannia kasuks. Lasteaed on tasuta, ka lasteaia toit on tavaliselt tasuta — mõned erandid on, kus vanemad peavad lastele toidu lasteaeda kaasa panema.

Viieaastaselt läheb laps kooli. Koolilõunad on samuti tasuta, küll on aga enamikus koolides koolivorm, mille eest peavad tasuma lapsevanemad. Muidugi on veel kooliga seotud kulusid nagu õppematerjalid, väljasõidud jne, aga siin tuleb mängu see, et britid teenivad palju rohkem kui eestlased ja nende palkade juures ei tundu need kulud proportsionaalselt üldse nii suured kui Eestis.

Mänguasjad ja meelelahutus

Siin on taas Suurbritannial eelis. On rohkem erinevaid kaupu, samuti on palju parem ligipääs online-poodidele kui Eestis — näiteks Amazonis on väga lai valik laste mänguasju, raamatuid, mänge ja need on palju odavamad kui Eestis. Ka mujal poodides on suurem valik ja hinnad madalamad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vähemalt kuni kuuenda elukuuni on beebit Suurbritannias odavam kasvatada kui Eestis, sest vanker ja muud asjad, mida talle on vaja, on seal odavamad.
See-eest — kui me räägime keskklassi kuuluvatest lapsevanematest — on poole- kuni kolmeaastast last odavam kasvatada Eestis, sest lastesõim ja lapsehoidjad on Eestis soodsamad.

Ja sealt edasi, alates lapse kolmeaastaseks saamisest kuni 15-aastaseks saamiseni on jällegi Suurbritannias märksa odavam last kasvatada — koolitamine, riided, mänguasjad ja kõik muu on seal odavamad kui Eestis.

Kui rääkida aga eraldi madalapalgalistest lapsevanematest või üksikvanematest, on igal juhul Suurbritannias parem lapse sünnist täiskasvanuks saamiseni. Vaestele leitakse odav või tasuta elamispaik ja toetused on suuremad kui Eestis on miinimumpalk.

On see siis mõni ime, et Suurbritannia rahvaarv on viimaste dekaadide jooksul aina kasvanud? Selle põhjus pole sugugi ainult immigratsioon, vaid see on naturaalne juurdekasv, mis on otseses sõltuvuses headest laste kasvatamise tingimustest.

Eesti iive aga järjest langeb… ja see siin ongi mõtlemiskoht.

Naisteka lugejad, kui teiegi olete oma lapsi kasvatanud mitmes riigis, siis oleksime väga tänulikud teiegi kommentaaride ja võrdluste üle — sest mida rohkem me neist asjust räägime, seda paremaks lähevad asjad ka Eestis!