Perearst Ingmar Lindström: Kõige ohtlikum on gripp eakatele
Tänasest avaldame korra nädalas meie arstipere lugusid. Seekord räägib Ingmar Lindström gripist, mis on nõudnud viimaste andmete järgi juba paarkümmend inimelu.
Gripp on gripiviiruse põhjustatud haigus, mis levib epideemiana reeglina detsembrist veebruarini. Eestis registreeriti 2016. aasta detsembris 1352 uut haigusjuhtu, sama aasta novembris oli neid vaid 51.
Kõige rohkem oli haigestunuid 2016 aasta veebruaris — üle 4000. Paari nädala eest teatas Terviseamet, et käesoleval hooajal on gripi tõttu intensiivravi vajanud 48 inimest, nendest 38 olid vanemad kui 65 eluaastat. Grippi surnuid on aga 14, kellest 13 oli üle 65aastased ning vaktsineerimata.
Vaktsineerimiseta ei saa
Gripp langetab organismi vastupanuvõimet, seetõttu on kergem haigestuda näiteks südame-, kopsu-, närvi- või neeruhaigustesse, aga ka diabeeti. Tüsistuseks on lisaks kopsu-, aju-, südame- ja põskkoopapõletikule nende haiguste ägenemised, mis võivad niigi nõrgestatud organismile osutuda ülemäära koormavaks. Sellisel juhul on vaja ravi ja jälgimist korraldada haiglatingimustes, olukorra halvenedes lausa intensiivraviosakonnas …
Seetõttu on väga oluline vältida vanemaealiste grippi haigestumist. Efektiivseim meetod tüsistuste vältimiseks on vaktsineerimine. Seda peaksid tegema ka riskirühma kuuluva isiku lähedased, kes võivad kanda haiguse edasi. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks gripile võivad sarnaseid kaebusi tekitada ka suur hulk teisi viiruseid, mille suhtes vaktsiin otseselt ei aita. Nõnda ei tasuks olla pettunud, kui mõni viirushaigus peaks siiski tülitama.
Muide, teiste hingamisteede põletikke tekitavate viirushaiguste vastu pole olemas ravi ja nende puhul ei aita ka antibiootikumid.
Rahva seas on käibel termin „külmetushaigus“, kuid tegelikult pole neil haigustel otsest seost külmetamisega — pigem eelistavad inimesed külma ilmaga viibida siseruumides, kus viirustel on paremad võimalused levida inimeselt teisele.
Pese käsi!
Gripiviirus levib nii õhu (aevastamine, köhimine) kui ka pindade ja käte kaudu, mis on viirusega kokku puutunud. Seetõttu on hoolikas kätepesu eriti oluline juhul kui lähikonnas on grippi haigestunu või riskirühma kuuluv isik, kellele võib viirus edasi kanduda
Haigusnähud algavad reeglina kiirelt ja ägedalt. Nendeks on lihasvalu, palavik, kuiv köha, külmavärinad, peavalu, halb enesetunne, mõnikord esineb ka nohu. Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani. Nakkusohtlikkus ilmneb juba päev-kaks enne haigustunnuseid, mistõttu võib grippi haigestunu nakatada teisi ka ilma et ta ise veel enda sellest teadlik oleks.
Riskirühma kuuluvatele isikutele, ka lastele ja rasedatele on varuks viirusvastane ravim, millega tuleks alustada kaks ööpäeva jooksul alates kaebuste tekkimisest — taoline ravi võib lühendada nähte umbes ühe päeva võrra.
Pea ravimitega hoogu
Gripi puhul ei kasutata antibiootikume. Palaviku (tuletan meelde, et sellisel juhul on kehatemperatuur rohkem kui 38 kraadi) tasub võtta paratsetamooli (vältida aspirini) juua piisavalt vedelikku ning vähendada füüsilist koormust.
Apteekides on müügil lai valik „looduslikke“ ja vähem looduslikke „külmetushaiguste“ vastaseid tooteid, kuid nende mõju tunnete peamiselt oma rahakotis. Eriti oluline on hoiduda lastele köharavimite andmisest, ükskõik kui „looduslikud“ need on, sest need võivad tekitada ohtlikuid kõrvaltoimeid.
Kokkuvõtvalt tuleb pesta hoolikalt käsi ja vältida kokkupuudet grippi haigestunutega. Kui oled aga ise haigestunud, püsi kodus ja kasuta aevastamisel-köhimisel kasutada taskurätti. Kui seda pole käepärast, köhi varrukasse. Samuti väldi silmade, suu ja nina puudutamist pärast võimalikku kontakti (näiteks pindade kaudu) gripiviirusega. Vanemaealised ning nende lähedased peaksid laskma end vaktsineerida, et vältida potentsiaalselt eluohtlike tüsistuste teket.
Armas lugeja! Kas sul on mõni tervist puudutav teema, millest tahaksid rohkem kuulda? Anna meile teada.
