Äpardunud enesetapukatse järel näost ilma jäänud mees sai endale uue näo
Meditsiiniline protseduur, mis on hetkel veel üpris lastekingades ja rohkem on selles teadmatust, kui teadmisi, oli vaid üks osa sellest loost, sest kulisside taga põimus kaks kurba saatust, mis olid oma vahel väga sarnased ja erinesid vaid paari millimeetri võrra. Sõna otseses mõttes. Kaks enesetapukatset, millest üks lõppes surmaga ja teine vigastatud näoga.
2006. aastal püüdis 21-aastane Andy Sandness endalt elu võtta. Lõuaalune lask relvast aga ei lõpetanud tema hingepiinu, sest toru oli suunatud natuke viltu ning lasu tagajärjel hävitas mees suure osa enda näost. Kui noormehe seisund stabiliseerus, püüdsid Mayo kliiniku kirurgid anda endast parima, kuid lasu tagajärjel lõuast, ninast ja hammastest ilma jäänud mehe puhul imet teha ei suudetud ning järgmised kümme aastat pidi mees elama ilma nendeta.
Sandness lasti haigalst välja, kus ta püüdis normaalsesse ellu naasta ja jätkas oma vanas ametis. 2012. aastal tuli kliinik ideele, et sooritada mehele näosiirdamine. Tegemist oli ülimalt keerulise protseduuriga, mille puhul hinnati riske kõrgeks.
Peale uuringuid ja anlüüse, kui arstid siirdamise otsuses kahtlema hakkasid, oli Sandness vankumatult selle poolt, et olla esimene katsealune. Ta ütles, et kui keegi näeks välja nagu tema ja funktsioneeriks nii nagu tema, haaraks ka tema igast õlekõrrest, et olukorda kuidagigi leevendada. See oli operatsioon, mis andis talle kübeke lootust, et jõuda tagasi normaalsusesse.
Siiski ei mindud operatsiooniga hurraaga peale, vaid see eeldas pikka ettevalmistust. Järgmise kolme aasta jooksul, kulutasid kirurgid 50 täispikka laupäeva, et valmistuda selleks üheks, kuid revolutsiooniliseks operatsiooniks.
Lõpuks, 2016. aastal, lisati Sandness doonorite nimekirja ja eeldati, et selleks kulub tõenäoliselt aastaid, kui vajalike organitega inimene leitakse. Kuid kõigest viis kuud hiljem sai mees kõne, et leiti sobiv doonor. 21-aastane mees Calen Ross oli sooritanud enesetapu, lastes endale kuuli pähe. Ta oli organidoonor. Peale mõningast kahtlemist otsustas ta rase naine, et ta annab enda heakskiidu mehe näo eemaldamisele, et ta saaks sündivale pojale öelda, et poisi isa aitas kedagi.
Kogu protseduurile kulus 56 tundi ja sellest võttis osa 60 meditsiinitöötajat. 24 tundi kulus vaid selleks, et koguda doonorilt vajaminevavad luud, lihased ja nahk. Ülejäänud aeg kulus Sandnessi näo ehitamisele. Ainus mis jäi, oli silmad ja laup. 32 tunni jooksul siirdati Sandnessile nina, põsed, suu, hambad, huuled ja lõug.
Kulus veel mitu nädalat, kui Sandness sai esimest korda loa end peeglist vaadata. Kui ta lõpuks end nägi, olid emotsioonid ülevoolavad. „Kui sa kaotad midagi, mis sul on alati olnud, siis see puudustunne on rusuv. Ma sain uue võimaluse. Ma sain võimaluse uuele elule.”
Sandness sai aru, et ta on jälle osa normaalsest ühiskonnast, kui ta sõitis liftiga ja lifti astus väike poiss oma emaga ja poiss ei vaadanud tema poole ehmunud näoga. Poiss ei vaadanud üldse tema suunas. See oli miski, mis 10 viimase aasta jooksul, oleks olnud võimatu.
Operatsioonist saadik on Sandness tagasi saanud lõhnataju, ta saab nina kaudu hingata ja süüa nagu varem. Kuid mis tema jaoks peamine – ta saab minna tagasi inimeste sekka.
Allikas: www.businessinsider.com
