Psühhoterapeut Kait Sinisalu lähisuhtevägivallast: hea on siis, kui pole halb
“Miks ta siis ära ei tule? Seda küsimust kuuleme lakkamatult,” rääkis Naiste tugi- ja teabekeskuse psühhoterapeut Kait Sinisalu Eestimaa VII Naiste Kongressil.
Toon ära põhjused, miks on naisel vägivaldsest suhtest raske lahkuda.
Praktilised:
Majanduslik sõltuvus — paratamatult on tekkinud arusaam, et võid küll lahkuda suhtest, kuid kerjakoti saad nii ehk naa selga.
Laste materiaalne heaolu — naised veenavad end, et kui hoiavad sellest elust kinni, on ka lastel parem, sest nende kasvatamine on tänapäeva Eestis väga kallis.
Ühiskondlik surve — ikka veel uskumus, et terved lapsed saavad kasvada „terves“ ehk kahe vanemaga peres. Seejuures survestavad ohvrit tihtipeale ka pereliikmed või sõbrad: minul oli palju raskem kui sul, kas sa tõesti tahad olla perelõhkuja?
Psühholoogilised:
Ülimadal enesehinnang — vägivallatseja üritab teha naisele selgeks, et ta pole midagi väärt ja heidab ette asju, mida ta pole teinud. Kui alguses vaidleb ohver vägivallatsejale vastu, siis varem või hiljem hakkab ta kahtlema oma reaalsustajus. „Äkki oligi nii, nagu ta ütleb?“
Hirm üksijäämise ees — mõnel naisel, mitte kõigil, on sügav kartus jääda üksi.
Hirm jääda lastest ilma — see on reaalne mure. Üldiselt jätab lähisuhtevägivalla ohver alati halvema mulje kui vägivallatseja, kes on väga head manipulaator. Ohvril võivad olla välja arenenud erinevad psühholoogilised häired, näiteks on naiste alkoholism traumast tulenev.
Ebakindlus
Süütunne
Süütunne laste ees — agressorile sobib, kui tema vastased kaklevad omavahel, seetõttu ässitab ka lapsi ema vastu.
Lootus — hoiab suhet alal, kuna keegi pole kogu aeg jõhker. Vägivallatsejal käib kõik periooditi, teinekord on ta väga hea.
Tuimus — naine tarbibki vägivallatsejaga alkoholi, kuna joobes olles pole vaimne ja füüsiline vägivald nii valus.
Häbi — vägivaldses lähisuhtes kannataja isoleeritakse või isoleerib end ise. Kuidas pöörduda sõprade poole abi palumiseks, kui olen nad enda elust kõrvaldanud?
Traumaatiline seotus — ehk teisisõnu Stockholmi sündroom lähisuhetes. Leevendust pakub vägivallatseja. Alguses on leevendust rohkem, vägivallatud perioodid lühenevad. Lõpuks on naisel hea siis, kui pole halb.
Vägivalla suurenemise ja raskusastme tõenäosus tõuseb järsult, kui ohver astub samme lahkumiseks ning püsib umbes kahe aasta jooksul pärast lahkuminekut. Vägivallatseja peamiseks tööriistaks on hirm.
Täna, 3. märtsil toimub Eesti Rahvusraamatukogus Eestimaa VII Naiste Kongress, mille moto on „Naise sõna loeb“, mille eesmärgiks on pakkuda välja lahendusi välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Konverentsil võttis sõna ka Naiste tugi- ja teabekeskuse psühhoterapeut Kait Sinisalu.
