Liina Kanter: Eesti inimeste suhtumine lähisuhtevägivalda pole olnud piisavalt tauniv

„Suur osa vägivallast on veel nähtamatu,“ tõdes sotsiaalministeeriumi võrduspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter. Mis aga taastoodab vägivalla kätiumist meie kultuuriruumis?

Tegelikult ongi kultuur see, mis jätkab vägivalda. Naistevastane vägivald peitub ajalooliselt kujunenud naiste ja meeste ebavõrdsetes võimusuhetes. Seejuures on suur roll hoiakutel: Eesti inimeste suhtumine sellesse pole olnud piisavalt tauniv. Ja väga levinud on ohvrit süüdistav mentaliteet. Samuti ei peeta sekkumist alati õigeks.

Kahjuks ei oska ka spetsialistid tihtipeale lähisuhtevägivalda ära tunda ning tervishoiutöötajate oskused võivad olla kohati nõrgad.

Mida teha?
Vägivalla ennetamine — väga oluline on tegeleda teadlikkuse tõstmisega, kampaaniatel võib olla väga suur mõju. Väga vajalik on tõsta spetsialistide teadvust ja kontrollida hoiakute paranemist.

Ohvrite abistamine — Eestis on hetkel olemas 23 ohvriabitöötajat, kelle kaudu on võimalik saada psühholoogilise nõustamise teenuseid. Samuti tegutsevad naiste tugikeskused ja -telefonid ning arendamisel ja pakkumisel on ohvritele suunatud spetsiaalsed teenused. Ühesõnaga on abi olemas ja seda tuleb vajadusel kasutada ja soovitada. Aga naine, kes on langenud lähisuhtevägivalla ohvriks, ei tohi loota, et see jääb ainsaks korraks. Ta peab ühenduma politseiga või pöörduma ohvriabisse.

Teglemine vägivallatsejatega — senisest enam hakatakse neid kodust ära viima, seaduste järgi on see lubatud. Kahjuks ei tehta seda liiga tihti.

Ainult kokku hoides ja koostööd tehes saab olla naistevastase vägivalla ennetamisel ja ohvrite abistamisel edukad.

Täna, 3. märtsil toimub Eesti Rahvusraamatukogus Eestimaa VII Naiste Kongress, mille moto on „Naise sõna loeb". Selle eesmärgiks on pakkuda välja lahendusi välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Konverentsil võttis sõna ka Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter.