Viis asja, mille üle Sa ei peaks kunagi piinlikkust tundma
Kas oled tabanud end mõnikord enda käitumise või isiklike eelistuste pärast vabandamas? Kas oled tundnud piinlikkust asjade pärast, mille üle puudub Sul kontroll? Kindlasti oled, sest tahes tahtmata kuulub see inimeseks olemise paratamatuse juurde. Me kõik oleme kõigest inimesed ja elu ei kulge alati plaanipäraselt. Siinkohal toome teieni viis eelistust, olukorda või asjaolu, mille üle peaksid lõpetama piinlikkuse tundmise.
1. Õppimise käigus tehtud vead
Kas mäletad mõnda situatsiooni, mil ülemus või kolleeg ärritus tõsiselt Sinu peale, sest julgesid teha mõne inimliku vea? Nende arvates „rikkusid Sa ära“ millegi „üliolulise“. Kas Sinu eksimus põhjustas firma pankrotistumise? Kas keegi hukkus selle tagajärjel? Suure tõenäosusega on nende küsimuste vastuseks siiski „ei“ ja peamiselt ongi ülemuste või ninakate kaastöötajate ärrituvus tingitud pigem „reeglite eiramisest“ või avastusest, et Sa polegi üliinimene, kes kunagi vigu ei tee. Inimene, kes õpib, teeb paramatult ka vigu.
Selle asemel, et alandlikult enda eksimuse pärast vabandada, lase hoopis järgnevatel lausetel üle oma huulte libiseda: „Tänan, et mu tähelepanu sellele pöörasid. Kuna ma veel õpin, siis hindan väga kõrgelt Sinu kannatlikkust selles protsessis.“ Mis saab olla eelnevale mõtteavaldusele kõige hullem vastus? Juhul, kui ülemus või kaastöötaja äärmiselt nartsissistlik, diktaatorlik või lihtsalt kiuslik ei ole, siis mõistab ka tema, et kuigi tal võis see kohe õnnestuda, ei pruugi see kõigil teistel esimesel korral nii libedalt minna. Me kõik peame ju kuskilt alustama ja teatavasti sünnivad vilunud meistrid vaid pika aja jooksul.
Winston Churchill on öelnud, et pidev pingutamine, mitte tugevus või intelligentsus, on edu võtmeks. Isegi juhul, kui ülemus või kolleeg teeb sulle ebameeldiva märkuse, ära anna alla, sest Sa ei pea tundma häbi õppimise käigus tulevate eksimuste pärast!
2. Toitumisharjumused
Iga inimene on oma olemuselt unikaalne. Toitumisega seonduvaid eelistusi on miljoneid. Mida tohib süüa? Millistest toiduainetest peaks suure kaarega mööda käima? Mis mõjub tervisele suurepäraselt? Mis tõstab, mis alandab kaalu? Nendele küsimustele leidub tänapäeva sotsiaalmeedias, erinevates raamatutes ja tuttavate seas palju vastuseid. Üks kiidab seda, mida teine hoopis laidab.
Sellest hoolimata on toitumise kohta leiduv informatsiooni rohkus igati teretulnud, kuna niiviisi saab igaüks leida endale subjektiivse „õige tee“. See, mis sobib ühele, on teisele jällegi täielikult vastuvõetamatu. Leidub inimesi, kes ei mõista taimetoitlust, kuid teiste jaoks poleks elu teistmoodi enam mõeldav. Nemad jällegi ei poolda igapäevast lihatüki järamist.
Eksistentsialistlik filosoof Jean-Paul Sartre on öelnud, et inimesel on vabadus valida ja seega on ta oma isiklike valikute tulemus. Nii see ka tõepoolest on. Toitumisharjumused, ükskõik kas siis tervislikud või mitte, on subjektiivsed valikud ja seega ühtlasi ka üks osa elust. Igaüks langetab oma otsuse isiklikel põhjustel. Seetõttu ei ole Sul vaja tunda piinlikkust enda külmkapi sisu või Sinu jaoks ebameeldiva toidu pärast.
3. Minevik
See, mis on läinud, on oma unikaalsuses kordumatu. Aeg kulgeb sirgjoonelist rada pidi. Minevik on ajalugu. Sa kas lased sellel end olevikus defineerida, piirata, varjutada või valid teise tee- edasimineku ning keskendumise olevikule. Loomulikult ei viita eelnev mõttekäik sellele, et peaksid end täielikult minevikust lahti rebima. Inimesel on mälu, mis võib olla osade sündmuste suhtes erakordselt terav, seega ei ole möödunud ajast täielikult lahti ütlemine võimalik.
Tahes-tahtmata määratleb minevik, mis on ühtlasi ka ainsaks võrdluspunktiks, meie olevikku. Küsimus on aga selles, et millisel määral laseme enda olemust defineerida? Kui Sa ei ole rahul enda „kunagise minaga“, siis selle asemel, et enda tegemiste üle piinlikkust tunda ja suhtuda enda „pahupoolde“ kui muutmatusse paratamatusse, muuda end selliseks inimeseks, kes Sa sooviksid olla. Väljend „teeskle, kuni lõpuks oled“ vastab igati tõele. Kujunda end inimeseks, kelle üle võid kümne aasta pärast uhkust tunda.
Vabasta end mineviku kammitsevast haardest ja lase värskel algusel sündida.
4. Kodu, auto või töökoha puhtus
Oletame, et pakud kellegile küüti ja niipea, kui ta autosse istub, mõistad olukorra täbarust- maas vedelevad tühjad krõpsupakid ja istmed on toidupuruga kaetud. See on situatsioon, mis valmistab Sulle piinlikkust, kas pole nii? Või oletame, et külalised saabuvad Sinu koju täiesti ootamatult ning majapidamine on korrast ära- lasteriided vedelevad põrandal, mustad nõud köögis ja tolmu pole mitu nädalat võetud. Kõige selle keskel valdab Sind tõeline häbilaine ning endalegi teadmata hakkad külaliste, kes pole arvatavati korralagedust tähelegi pannud, ees vabandama.
Proovi mõelda niimoodi, et igaühe elus on mõni „räpane“ aspekt. See, kelle kodu särab laitmatus puhtuses, vaevleb võib-olla keerulises ja segases armusuhtes. Mõni peseb enda autot iga nädal, kuid see-eest on tema tööelu korrast ära. Mitte kellegi elu siin planeedil ei ole igas eluvaldkonnas täielikult „puhas“.
Me ei vabanda ju teistele enda isiklikke probleeme suhetes, töös või sõrpuses. Seega miks peaksime häbipunast õhetades andeks paluma mõne tolmukübeme, mustade nõude või vedelevate riideesemete pärast? See, kui Sa ekspressiivselt piinlikkust tunned, tõmbab „räpasusele“ ainult rohkem tähelepanu juurde!
5. Enese esikohale asetamine
Mõnikord ütleme „jah“ sõpradega väljaminekule, reisile või mõnele muule tegevusele ainult seetõttu, et me ei soovi neid alt vedada. Tihtilugu kulutame enda aega ja energiat sõprade seltsis veetmisele ainult seepärast, et me ei soovi tunda end kõrvalejäetuna.
Kui avastad end mõnest sellisest situatsioonist, siis mõtle enda jaoks selgeks plussid ja miinused. Mida ma saan sellest ettevõtmisest? Jõudes endas selgusele, et antud tegevuse üldine mõju on pigem positiivne kui negatiivne, siis tee seda! Kui asjalood on aga vastupidised, siis räägi ausalt enda sõpradega ja lõpeta vabanduste otsimine.
Olles aus nii enda kui ka teistega, tunned end pikemas perspektiivis palju paremini. Sa ei ole kohustatud pühendama oma aega ja energiat asjade peale, mida Sa vabatahtlikult teha ei soovi. Inimlik isekus on igati normaalne, sest kui Sina enda soovide eest ei seisa, siis kes seda veel teeb?
