Naistearst Ivi Saar selgitab, millise murega pöördutakse enim tohtri poole
Enamikel juhtudel on see normaalne füsioloogiline nähtus, eriti kui puudub sügelus või kipitus. Kui esineb kahtlus ebanormaalsele voolusele, on soovitatav pöörduda arsti poole, sest samalaadsete kaebuste põhjustaks võivad olla erinevad haiguslikud seisundid.
Normaalne valgevoolus koosneb tupe ja emakakaela rakkudest, bakteritest ning tupe ja emakakaela rakkude poolt eritatavast limast ning vedelikust. Valgevoolus aitab kaitsta genitaaltrakti võimalike põletike eest ning toimib tupe lubrikandina.
Kui palju on palju?
Fertiilses eas naiste puhul peetakse normaalseks, kui iga päev eritub pool või üks teelusikatäis (kaks kuni viis milliliitrit) valgevoolust, mis on tavaliselt lõhnatu, valge või läbipaistva värvusega, paks või limajas. Seejuures võivad mõjutada seda dieet, ravimid, stress ja suguelu. Tupevoolus on seotud östrogeense naissuguhormooni mõjuga. Menopausijärgsetel naistel, kellel on östrogeeniase organismis madal, on ka voolust oluliselt vähem.
Fertiilses eas naistel muutub ka voolus, see on seotud organismis toimuvate tsükliliste hormonaalsete muutustega. Nõnda mõjutab menstruatsiooni esimesel poolel östrogeenne hormoon organismi enam ja voolus on vedel, selge ja rohke. Limasema vooluse eritumine on iseloomulik ovulatsiooniperioodil. Pärast seda muutub see paksemaks, läbipaistmatumaks ning venivaks. Raseduse ajal muutub voolus paksuks ja valgeks ning selle hulk suureneb seoses hormonaalsete muutustega.
Haiguslikel juhtudel erineb tupevoolus normaalsest oma konsistentsi, lõhna ja värvuse poolest. Lisaks võivad kaasneda välissuguorganite sügelus, punetus, kipitus, turse või valulikkus. Ka juhul, kui voolus on halvalõhnaline, vahutav või kollakas-roheline, hallikas, veresegune, suguelu või urineerimine on valulik ja/või esineb kõhu- või vaagna piirkonna valulikkust, tasub pöörduda arsti poole.
Kõige sagedasemad ebanormaalse valgevooluse põhjused on:
* Tupepõletik (90 protsendil juhtudest on põhjuseks seenpõletik, trihhomonoos või bakteriaalne vaginoos).
* Keha reaktsioon tupe võõrkehale (ununenud tampoon või kondoom) või pesuvahendile seep või spermitsiid).
* Pärast menopausi toimuvad muutused võivad põhjustada tupekuivust (eriti suguelu ajal) või vesist voolust, aga ka teisi kaebusi.
Sellistel juhtudel tasub pöörduda arsti poole. Kui olete kasutanud enne seda käsimüügipreparaate või üritanud leida ise olukorrale leevendust, võib see raskendada hilisemat diagnoosimist, seetõttu tasuks sellest hoiduda.
Kuidas hooldada intiimpiirkonda?
Ebanormaalne valgevoolus on sageli naistel, kellel on intiimpiirkonna hoolduseks välja kujunenud teatud harjumused — tupeloputus ja päevas mitu korda pesemine, igapäevane pesukaitsmete kasutamine, intiimpiirkonna hoolduseks spreide, puudrite jm lõhnastatud vahendite kasutamine ja kitsaste või sünteetilisest materjalist aluspesu kasutamine.
Üldised soovitused:
* Intiimpiirkonna pesemiseks tasub kasutada leiget vett või lõhnatut intiimpesuvahendit, pesemisel kasutada kätt, mitte svammi.
* Vältida tupeloputust või mitte kasutada intiimpiirkonna hoolduseks mõeldud lõhnastatud ja/või imeliku lõhnaga vahendeid.
* Pärast tualetis käimist loputada välisgenitaale leige veega või patsutada kuivaks, vältida lõhnastatud WC-paberi kasutamist ja niiskeid salvrätikuid.
* Mitte kasutada menstruatsiooni ajal tampoone või sidemeid kauem kui vajalik.
* Vältida raseerimist või karvaeemaldust.
* Vätlida n-ö superimavaid (vahekilega, sünteetilisest materjalist ning lõhnaainetega) igapäevaselt kasutatavaid pesukaitseid, sest nendes sisalduvad kemikaalid võivad limaskesti ärritada.
* Vähendada magusa (rafineeritud suhkrut sisaldavad toted) söömist, sest see võib lisada tupeseene avaldumise riski. Samal põhjusel soovitatakse vähendada saia ning valgete jahutoodete tarbimist.
* Hoiduda kuumast vannist lõhnastatud toodetega, parim on tavaline soe vesi.
* Kasutada puuvillast aluspesu, mitte sünteetilisest materjalist aluspesu.
* Vältida basseini klooritundlikkuse korral.
Ivi Saar, Valvekliinik.ee
