Väsinud naine: ma lihtsalt ei viitsi jälle nende aiatöödega pihta hakata, aga naabrite pärast peab

Naistekale kirjutas suure aiaga majas elav naine, kelle jaoks aiatööd on tüütu kohustus, aga kes päris neist kõrvale viilida ka ei oska. Naabrid hakkavad ju imelikult vaatama ja abi pakkuma, kui umbrohi rinnuni on.

Jälle on kevad käes ja vaja aeda korda tegema hakata. Iga päev, kui töölt tulen, näen, kuidas naabrid aias möllavad: vana sodi koristavad, midagi seal riisuvad ja istutavad ja mina ei tea, mida kõike veel.

Nädalavaheusel pean ka vist ise aiatööd ette võtma. Pärast tööpäeva ma ei jaksa küll absoluutselt aias midagi teha, sest olen nii väsinud. Aga ausalt öeldes tahaks nädalavahetusel ka pigem niisama puhata, mitte seal aias mütata.

Ostsime abikaasaga maja kolm aastat tagasi. See oli minu suur unistus, et saaks oma aia, kus päevitada ja niisama õunapuu all kohvi juua. Ma isegi ei mõelnud sellele, kui palju tööd aed nõuab. Mõtlesin, et niidan kord kuus muru, istutan kolm põõsast ja panen mõne seemne maha ja siis need asjad seal mul kasvavad, samal ajal, kui mina päikese käes mõnulen.

Aga nii see paraku pole. Juba kaks kevadet-suve-sügist on aed olnud mu suurim stressiallikas. Kogu aeg on seal midagi teha. Kui eelmisel aastal korra umbrohi rinnuni kasvas, tuli lahke naabrinaine ja pakkus, et ta võiks vahel mu aias kõpitsemas käia, kui mul pole aega. Appi, ma ei taha, et keegi mulle sellist armuandi osutaks. Ainuke variant oleks palgata aednik, aga selliseid võimalusi meil praegu pole.

Kas leidub veel minusuguseid aiatööpõlgureid? Oskate mulle äkki soovitada, milline aed võimalikult vähe tööd nõuaks?