Täna ajas mul hinge täis MTÜ, mis tegeleb lastevanemate turvavarustuse alase harimisega. Või noh, mitte isegi see MTÜ ise, ma leian, et tegemist on tegelikult hea algatusega ja väga paljud inimesed tõesti ei teagi mitte midagi. Ma pidin kreepsu saama, kui mu ämm pani mu pooleteiseaastase lapse sõbranna autos sellele suurtele lastele mõeldud pepuistmele istuma. Mind ei olnud kohal, muidu oleksin ära keelanud, aga pärast sellest kuuldes oli küll tunne, et ei iial enam hoia ämm last. Mis siis, et sõideti ainult lühike maa kodust poodi. Lugesin sõnad peale ja ehk selliseid asju enam ei juhtu. Vanavanemate harimine on paljuski tähtsamgi kui vanemate oma, sest kui suurem osa lapsevanematest on ikkagi põhitõdesid kuulnud ning mõistab kuigi palju turvavarustuse vajalikkust, siis nõukaajal lapsed üles kasvatanud vanavanemad räägivad endiselt enamikus seda juttu, et nende ajal olid lapsed ilma mingi varustuseta ja midagi ei juhtunud. Olen näiteks näinud, kuidas laps sõidab turvatoolis, aga see tool on turvavööga istme külge kinnitamata.

Mis mind aga ärritab, on see, kuidas igasugused isehakanud koolitajad ja foorumite tarkpead end kõige targemaks peavad ning kõigile teisitimõtlejatele solvanguid loobivad. Nad ei paista aru saavad, et kuigi turvavarustus on oluline, on see siiski äri ning äri mõte on müüa, pähe määrida üha uuemaid ja „paremaid“ asju. Kindlasti teadus arenebki ning tooted muutuvadki üha enam testituks ja seeläbi paremaks, aga samas elame me tarbimisühiskonnas, mille eesmärk ei ole pikaajalisus, vaid järjest lühemad kasutusperioodid. Seega on igasugune „turvatool on turvaline ainult x ajaperioodil“ jutt mu jaoks suures osas ikkagi propaganda ja vesi masstootmisveskile. Igaüks võib guugeldada, vaadata testvideosid ja foorumeid lugeda, aga sellest tuleb aru saada, et need videod ja testid on tootja poolt kinni makstud või lähtuvad sellest, et igaühel on siiski enda eelistus ja arvamus. Kui nüüd suvaline inimene tänavalt on end „eksperdiks“ guugeldanud ning tuleb mulle vihaselt rääkima, et ainult see või teine firma on hea, siis, andke andeks, sõitku ta ka seenele. Ma tahaksin, et inimesi hariksid professionaalid, näiteks sõltumatud insenerid, meedikud, liikluseksperdid, materjaliteadlased jne. Kampaaniad ja teavitused on vajalikud, aga need peaksid siiski keskenduma põhiasjadele (näiteks turvavarustuse eakohasus, õige kinnitamisviis ja see, et paksude ülerõivastega last turvatooli ei panda, sest rihmad peaksid olema pingul), mitte sellele, milline firma nüüd see kõige enam laike on saanud.

Kõige tobedam asja juures on see, et need kõigeteadjad ja foorumites koolitajad on nii agressiivsed igasuguste ratsionaalsete argumentide suhtes. Vastuväidete peale oskavad nad öelda ainult seda, et sa oled loll ja neil on sinu lapsest kahju, sest sa tapad ta kindlasti ära sellise suhtumise juures. Uurimata, kas ja milline suhtumine inimesel siis ikkagi on ja millist turvavarustust kasutab. Kõik on halb, mis ei vasta viimaste testvideote standarditele ja iga uue moeröögatuse ja „teadusavastusega“ kaasa jooksmast keeldunud tembeldatakse mõrvariteks, kes oma lastest ei hooli. Jah, eeltöö ja mõtlemine on tingimata vajalikud, aga selline pime usk meenutab fanaatikuid, kes oma perele mürki sisse joodavad, sest ainult nii on õige. Õnneks ei tee kõige vingemate turvatoolide ostmine lastele halba, vastupidi, seega võrdlus mürgijootjatega pädeb ainult seetõttu, et mõlemale rühmale on omane pime usk ja täielik nulltolerants teisitimõtlejate ja skeptikute vastu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena