Allergia võib väljenduda erinevalt — kergest lööbest või nohust kuni eluohtliku anafülaktilise šokini. Toiduallergiaga võib kaasneda kõhulahtisus. Kontaktallergia puhul esinevad nahamuutused piirkonnas, kus allergiat esile kutsuv aine nahaga kokku puutub — näiteks nikli-, kulla-, kummiallergiad. Sel puhul ilmnevad kaebused pikema aja jooksul võrreldes toidu või õietolmu allergiaga, kus nahalööve ja/või hingamistakistus võib tekkida mõne hetkega.

Kui lapsena võib esineda kõikvõimalikke toiduallergiaid, siis kooliealisena need sageli leevenduvad või kaovad. Küll aga jäävad loomade loomade ja õietolmu allergia kestma enamasti elu lõpuni.

Allergikuid on üha enam
Viimastel aastakümnetel on allergikute arv kasvanud — põhjus pole üheselt selge, kuid enim toetutakse n-ö hügieenihüpoteesile, mille alusel elavad tänapäeva lapsed puhtamates tingimustes ja puutuvad vähem kokku loomade- ning mikroobidega. Seetõttu reageerivad ka nende kaitsemehhanismid üle, kui taimed või loomad on läheduses.

Samuti on süüdistatud allergialevikus ka vaktsiine, aga selle ümber lükkamiseks sobib Ida-Saksamaa näide, kus enne Läänega ühinemist oli vaktsineerimine kohustuslik. Sel ajal esines allergiad vähestel. Pärast ühinemist aga muutus see vabatahtlikuks ja nõnda kasvas ka allergikute hulk …

Üks kurb tõsiasi veel: ülekaalulistel ja lastel, kelle emad suitsetasid raseduse ajal, esineb allergiat ja astmat sagedamine. Seega tasub vältida nii suitsetamist kui rasvumist.

Kevade saabudes sagenevad õietolmust tingitud allergilised kaebused — ninakinnisus, nohu, aevastamine, silmade kipitus, mõnikord naha sügelus. Osadel kaasneb nohuga ka astma. Allergiaid põhjustavad eelkõige kase, lepa, paju ja erinevate kõrreliste õietolm. Õhus leiduva õietolmuseire andmed kuvatakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse lehel. Nõnda tasub vastavalt taimede õitsemisele ning seire andmetele aegsasti vajalikke ravimeid varuda, et kaebuseid leevendada.

Varu ravimeid!
Sugugi kõik kevad-suvised nohud pole põhjustatud allergiast — põhjuseks võivad olla hoopis sigaretisuits, liiga tugevad lõhnad või maitsed, temperatuurikõikumised jne. Allergiat põhjustava taime, looma või toitaine väljaselgitamiseks piisab sageli kaebuste „kalendri“ pidamisest. Üles tuleks märkida millal, kus ja kuidas allergia väljendub; abiks on ka õietolmukalender. Mõnedel juhtudel on vajalikud aga täiendavad vereanalüüsid või naha torke-testid.

Allergiat tekitavaid olukordi ja aineid võib mõnel juhul vältida, kuid õietolmu puhul on see keeruline, kui mitte võimatu. Sel puhul tulevad appi antihistamiinide gruppi kuuluvad ravimid, mis leevendavad kaebusi, näiteks ninna piserdatavad kortikosteroid-hormooni sisaldavad ravimid (mitte segi ajada käsimüügis olevate limaskesta turse alandajatega, mida võib kasutada vaid mõned päevad). Allergia ja põletikuvastaseid ravimeid on olemas ka silmade ning astma puhul hingamisteede jaoks — nende kasutuse kohta saate täpsemad juhised oma arstilt.

Teatud juhtudel kasutatakse n-ö hüposensibiliseerivat ravi, kus suu kaudu või nahaaluste süstetena „õpetatakse“ organismi mitte üle reageerima — ravi alustatakse reeglina sügisel ja kestab mõned aastad.

Kokkuvõttes soovitan allergikutel varuda lisaks päikesekreemile ka vajalikke ravimeid, et kaebused ei pääseks üllatama.

Rahulikku ja tervislikku kevade jätku!

Ingmar Lindström, Valvekliinik.ee

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid