Perearst Ingmar Lindström jagab juhiseid, kuidas hoiduda puukidest ja mida teha, kui ühe endale ikkagi hangid
Kus puugid tegutsevad?
Puugid aktiveeruvad lume sulades ja plusskraadide saabudes, eriti rohkelt on neid suve esimestel kuudel. Heina- ja rohumaal, võsastikus või madalas põõsastikus ronivad puugid kuni meetri kõrgusele, kus nad, ohvrit oodates, sirutavad välja oma esijalad, et möödujast kinni haarata.
On muidugi võimalik, et puuk jõuab inimeseni hoopis õhu kaudu — näiteks kui mõni lind on puu otsas ennast puhastamas või “kratsimas“ ja selle käigus eemalduvad puugid alla kukuvad.
Inimkehal otsib puuk endale meelepärase, reeglina õhukese nahaga piirkonna (kaenlaalune, kõrvatagune, kubeme piirkond, põlveõndlad jne), kus nahka lõigatakse väike auk, mille kaudu saab imeda ohvri verd. Kuna parasiidi sülg sisaldab valuvaigistit, siis n-ö hammustust ei pruugi inimene üldse tunda ning ta võib rahulikult mitmeid päevi verd imeda ning selle käigus üsna suureks paisuda.
Borrellioosi põhjustava bakteri kandumine puugist inimesse vajab reeglina mitmeid tunde (mõnedel andmetel tervet ööpäeva) kestvat kontakti inimese ja pisikese eluka vahel. Entsefaliiti tekitava viiruse ülekanne võib toimuda kiiremini.
Arvatakse, et umbes 25 protsenti puukidest kannavad borreelia-bakterit ning nendega kokku puutunud inimestest nakatuvad vaid neli-kümme protsenti — seetõttu ei ole mõtet saata nahalt eemaldatud puuki laborisse, et hinnata selle „borreeliasisaldust“ ega ole vajalik alustada kohe antibiootikumraviga. Entsefaliidiviirust kandvaid puuke on umbes üks protsent kõikidest puukidest.
Kuidas eemaldada?
Et puuki oleks kergem märgata, peaks kandma heledamaid pükse ning kõrgeid saapaid. Õhtuti tasub oma keha üle vaadata ning puugid eemaldada. Kui märkad nahal puuki, siis kasuta selle eemaldamiseks pintsette või spetsiaalselt puugieemaldamiseks mõeldud vahendit. Haara võimalikult naha lähedalt kinni ning ürita eemaldada see rahuliku, ühtlase liigutusega.
Õlisid vms määrdeid ei soovitata puugi hammustuspiirkonda valada. Juhul kui eemaldamise käigus jääb puugi pea naha sisse, võib seda üritada ise näiteks nõelaga eemaldada. Allakirjutanu on osaliselt naha sisse jäänud puuke eemaldanud tuimestuse järgselt ka pisikirurgilise protseduuri käigus, kuid seda tuleb ette harva.
Mille järgi ära tunda?
Puukborrellioosi ehk Lyme tõve puhul on esmaseks haigusnähuks nahale tekkiv ümar punakas lööve, mis tasapisi ringjalt laieneb. Levinud on seisukoht, et kui taoline lööve on viis päeva pärast puugihammustust vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga (võib olla ka mitukümmend sentimeetrit), on tegemist borrellioosiga ning antibiootikumravi on vajalik. Mõnikord jääb puugihammustusest järgi väiksem punetav ärritus, mis ravimeid ei vaja, piisab kui seda puhastada. Kui lööve on tüüpiline puukborrellioosile, siis vereanalüüse diagnoosi kinnitamiseks vaja pole, aga ebakindlatel juhtudel võidakse need ette võtta.
80 protsenti borrellioosi juhtudest diagnoositakse ja ravitakse nahalööbe faasis. Juhul kui sel hetkel pole raviga alustatud, võivad kuni pooltel nakatanutest tekkida hilisemad, nädalate, kuude ja isegi aastate möödudes ilmnevad üldisemad haigusnähud närvikoes, silmades, liigestes, nahal jne. Taolistel puhkudel osutub oluliseks info varasema puugihammustuse kohta ning täiendavate vere- ja muude analüüsidega täpsustatakse diagnoosi ja planeeritakse ravi.
Puukentsefaliidi põhjustajaks on viirus ja sel puhul tekivad kaebused ühe-kahe nädala möödudes. Esialgu kimbutavad nakatunut gripile ja talvistele viirushaigustele omased üldised nähud, millele järgneb nädalast kuni mõne kuuni kestev parem enesetunne. Lõpuks aga tekivad entsefaliidile tüüpilised kaebused — peavalu, kehatemperatuuri tõus, segasus, tasakaalu-, käitumis- ja kõnehäired, oksendamine jne. Raskemad juhud vajavad haiglaravi. Haigestumisjärgselt võib jääda nädalateks või kuudeks, väga harva aastateks järelnähte — väsimus, ärrituvus, masendus. Ülimalt harva kujuneb välja halvatus.
Konkreetset ravimit entsefaliidi vastu pole, aga riske saab vähendada end vaktsineerides — kaitse on efektiivseim pärast esialgset kolme süsti; hiljem on soovitatavad täiendavad vaktsineerimised kolme-viieaastaste intervallidega.
Kokkuvõttes: puugirikastes piirkondades kandke heledamaid riideid, õhtuti heitke pilk peale puugi jaoks meelepärastele kehapiirkondadele. Praegu on ka sobiv aeg mõelda puukentsefaliidi vastase vaktsiini peale, et suveks oleks esmane kaitse olemas.
