IGAVENE KÜSIMUS: Kas samaaegselt mitme tarbimine on mõistlikum kui rahuldumine üheainsaga?
Habemeajamine
Habet võib ajada mitmel erineval moel. Üks võimalus oma lõug puhtaks saada on haarata kätte vana hea žiletitera. Siinkohal kerkib otsekohe pinnale uus dilemma: kas valida ühe- või mitmeteraline kraabits? Telereklaamid toonitavad muidugi väsimatult, et mitu tera on iga kell parem kui üksainuke. Kas see on aga tõde? Selguse saamiseks sai korraldatud duell üheteralise žileti ja tema kolmeteralise vennakese vahel.
I vaatus – üheteraline žilett, geel, after shave
Universaalne soovitus ütleb, et kaval mees ajab habet pärast saunaskäiku või duši all solistamist. Vesi pehmendab karvu, nahapoorid avanevad. Kui veeprotseduur pole võimalik (või lihtsalt ei viitsi), tasub siiski võtta nii palju aega, et hoida näol raseerimisgeeli või -vahtu vähemalt kaks minutit.
Paljud kasutavad raseerimisel purki surutud habemeajamisvahtu, kuna see on soodne ja mugav lahendus. Tasub aga meeles pidada, et purgivaht ei sisalda vett – niisutamise asemel vaht pigem kuivatab nahka, tekitades nahaärritusi. Seepärast kasutan ise kas raseerimisgeeli, mõnikord ka vanaisalt õpitud nippi: klopin kiiresti kokku mõnusalt mullitava seebilahuse.
Üheteralise žileti fänniklubi pole tänasel päeval suur, sest kõikvõimas reklaamitööstus pihustab laiali üht ja sama mantrat: mida rohkem teri korraga mööda su nägu ringi uhab, seda parema tulemuse saad.
Mina, hoolimata tarkade reklaamigurude pingutustest, kasutan ikkagi just üheteralist sõbrakest. Põhjus selleks on väga lihtne: kuna minu karvastik kipub juba õrnas nooruses kangesti krussi keerduma, lõikab üheteraline sellist karva vähemate kahjustustega.
Oma väite põhjendamiseks pean valgustama mitmeteralise žileti tööpõhimõtte telgitaguseid. Võtame näiteks kolmeteralise kaabitsa. Kes viitsib seda luubiga uurida, näeb, et esimene tera on nüri. Selle ülesanne pole lõigata, vaid lükata/tõsta karv üles. Teine tera lõikab kikki aetud karva puhtalt maha ja kolmas tera teeb n-ö järelnoppimise. Kõlab nagu muinasjutt, eks? Tegelikult mitte, sest esimene nüri tera on karva sikutanud tema loomulikust asendist rohkem ülespoole, nahapinnast välja. Järgmine tera lõikab karva maha ja ülejäänud karvakönt vajub kurva ohkega tagasi oma loomulikku asendisse, jäädes mitte nahaga samale kõrgusele, vaid selle pinnast pisut allapoole.
Nüüd kisubki meie lugu veidi inetuks. Kuna karvad ei kasva nahast välja otse, vaid 30–60-kraadise nurga all, siis krussis iseloomuga karvad ei leia nendele ette nähtud väljapääsu, vaid kasvavad edasi naha alla. Sellest tulenevalt tekivad naha pinnale punakad punnikesed, vahel isegi põletikulised koledad plönnid. Eelnevale lisaks kihelevad sissekasvanud karvakesed koledasti ja naha visuaal on kõike muud kui kena.
On üldteada fakt, et kõige efektiivsema tulemuse tagab vastukarva raseerimine. Siiski, kui on probleeme sissekasvanud karvadega, tuleks ajada nii-öelda päripäeva. Etteruttavalt öeldes tuleb nentida, et mitmeteraline žilett ei viitsi eriti päripäeva lõigata. Üheteraline teeb nurisemata oma lihunikutöö ära mistahes suunas.
Sõnapaar “lihunikutöö” ei ole kasutusel juhuslikult, sest üheteralise kasutamise suurim miinus ongi äärmiste ettevaatusabinõude kohustuslik järgimine. Kui mitmeteralisega võid muretult survet suurendada ja vähendada ning liigutada terasid, kuhu soovid, siis üheteralise hooletu või oskamatu käsitsemine võib endaga kaasa tuua mikroskoopilise verepulma.
Seepärast ei tasu üheteralisega niita oma nägu siis, kui oled hiljaks jäämas olulisele töövestlusele või valmistad ette esimest kohtingut oma bossi tütrega.
KOKKUVÕTE: Üheteralise suurim miinus on kergesti tekkiv lahinguarm või nahaärritus, plussiks soodne hind. Ühtlasi on sellega võimalik läbi viia edukat holokausti kuni sentimeetripikkusele habemepahmakale. Mitmeteraline üldjoontes nii pika karvaga hakkama ei saa.
II vaatus – kolmeteraline žilett, geel, after shave
Tavaliselt ma sellist kombaini oma lõuale kündma ei lase, aga katse huvides tuleb tuua seegi ohver.
Teen esimese tõmbe, meeles helisemas värske telereklaam, mis lubas puhast vuuki kõigest ühe tõmbega. No ei tule ju! Võib-olla mõne tõmbega tuleb ka, aga selle efekti nullib ära eestlasele omane umbusk. Ikka lased veel paar korda siuh-säuh tuldud tee uuesti üle. Et oleks kindel või nii.
Kui kolmeteralisega tõmmata samast kohast kolm korda, tähendab see nahale üheksat kokkupuudet teraga. Naha tundlikkust silmas pidades tundub see number hirmuäratavalt suur. Olen harjunud, et kõigepealt võtan ette põsed, seejärel kaela. Kõige paksem tihnik on alati nina all ja lõual – need piirkonnad jätan kõige kauemaks geeli sisse marineerima.
Kurat, mitmeteraline on küll turvaline ja puha, aga ummistub nii ruttu, et seda peab pidevalt puhastama.
Enne kui jõuan lõuani, tüdinen. Ma ei viitsi neid karvu nagu narr mööda terasid taga ajada. Viskan mitmeteralise naabri rõdule ja võtan hellalt kätte oma vana sõbra, üheteralise bandiidi. Vana hea klassika vastu ei saa mitte miski!
