Konverentsil pidas ettekande pealkirjaga “Usulistest ja kultuurilistest eripäradest ja riskikäitumisest. Radikaliseerumise äratundmisest.” Ringo Ringvee. Toome Naisteka lugejani mõned väljavõtted ettekandest, mis on küll peamiselt mõeldud pedagoogidele, kuid annavad samas igaühele head nõu ja paar mõtlemiskohta, millega võiks arvestada teisest kultuurist pärit lastega suheldes.

  • Eesti õpetajad ja lapsevanemad ei ole varem pidanud usuliste ja kultuuriliste erinevuste teemadega tegelema, sest need pole olnud probleemiks.
  • Kui rääkida laste kasvatamisest, siis millest peaksime lähtuma — kas kultuurilistest, religioossetest või õigusnormidest?
  • Eestlased on individualistid — hea naaber on see, keda me ei näe.
  • Integratsioon — kuidas harjutada last elama kohalike tavade ja normide järgi.
  • Rändekriisi kontekstis ei tasu ära unustada postraumaatilist stressihäiret, mis võib esineda nii lastel kui ka vanematel.
  • Kultuurilised ja religioossed eripärad ei vabasta vastutusest ega seaduse järgimisest.
  • Usaldage ennast — käituge teisest kultuurist pärit lapsega samamoodi nagu seda teeksite oma lapsega.

Meie tavapärane arusaam laste kasvatamisest nii kodus kui lasteasutustes erineb mõnedest teistest kultuurides valitsevatest normidest:

  • Mõnest kultuurist pärit lapsed ei pruugi olla harjunud nt, et nendega tegeletakse ega ka mitmekesise mängiasjavalikuga.
  • Samuti võib olla raamatute lugemine (või ka vaatamine) olla uudne tegevus, mis vajab harjumist ning harjutamist.
  • Mõnedes kultuurides ja religioonides ei peeta nt näidendis osalemist vajalikuks tegevuseks.
  • Teisest kultuurist pärit lapsevanemale/lapsele võib olla kokkupuude meie kultuuri lastepedagoogika põhimõtete ja –praktikatega uudne kogemus.

Konverentsi korraldasid viis Tallinna kesklinna lasteaeda — Südamekese, Liivalossi, Mardi, Mesimummu, Päikesejänku — ja see oli mõeldud ennekõike tänuüritusena. Õpetaja abidele suunatud päev oli sisustatud erinevate alusharidust puudutavate ettekannetega, samuti esines üks üllatusartist — Marvi Vallaste. Vahetati kogemusi ja mõtteid. Tervituseks võtsid sõna Kesklinna vanem Taavi Pukk ja Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Marika Pettai. Kesklinna valitsus pani õla alla ka ürituse korraldamisele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena