Psühhoterapeut selgitab, kuidas ära tunda majanduslikku vägivalda
Partneri täielik kontroll ühistele ressurssidele ligipääsu üle
Vägivallatseja võib küsida tšekke iga ostetud pisiasja kohta. Seejuures jätab kõik kodu ja lastega seotud kulud ohvri kanda, kulutades enda raha kalliste hobide peale. Kui ohvril on vaja osta näiteks hügieenisidemeid, on tal väga alandav partnerilt selleks raha paluda.
Teisalt aga on üha populaarsemaks muutunud see, et võetakse partneri nimele võlgu — teda sunnitakse võtma kägistavaid laene, jättes ohvri vara tagatiseks.
Majanduslik vägivald jätkub ka pärast lahkuminekut
Isegi kui ohver pääseb lõpuks vägivallatseja küüsist, hakkavad sageli pihta lõputuna näivad kohtuprotsessid. Tihti ei ole vägivaldne pool varem laste vastu erilist huvi üles näidanud või on olnud ka laste suhtes vägivaldne. Tema „armastus“ laste vastu lööb aga lõkkele niipea kui ohvrid hakkavad vägivaldsest süsteemist eemalduma.
Elatise, hooldusõiguse ja varajagamise protsessid kestavad aastaid. Üks on kindel: sellest kadalipust hea juristita läbi ei käi. Pole harvad juhused, kui ohvri pereliikmed on müünud oma kinnisvara või firmad, et korralikule büroole juriidilise abi eest maksta. Vägivalla kontekstis on selge, et see kõik on tegelikult kättemaks ohvrile.
Partneri töötamise või edasiõppimise keelamine
Haridus ja korralik töö tagavad ohvrile vägivallatsjast majandusliku sõltumatuse. See on sageli põhjuseks, miks vägivallatseja nõuab, et ta partner õpingud katkestaks või töölt ära tuleks. Vägivallatseja võib tuua põhjenduseks, et tema teenib piisavalt ning et talle väga meeldib, kui koju jõudes on kodu koristatud ja toit laual.
Teine põhjus on see, et koolis või tööl puutub ohver kokku erinevate inimestega ning käib üritustel. Tugeva omanditundega vägivallatseja tajub selles ohtu. Tema eesmärk on saavutada ainuvõim, mida võivad ohvri erinevad sotsiaalsed kontaktid takistada.
Naise omandi hävitamine
Kui naissoost ohver pöördub näiteks varjupaika, soovitame tal alati olulised esemed kaasa võtta. Olgu selleks dokumendid või olulised mälestusesemed. Vastasel juhul võib vägivallatseja hakata neid suure tõenäosusega hävitama. Üks põhjus on see, et dokumentide ja pangakaartide taastamine on aeganõudev ja kulukas.
Teine aga see, et hävitatakse mitte rahaliselt, vaid hingeliselt väärtuslikke mälestusesemeid, näiteks ristiema kingitud medaljon või albumid lapsepõlvepiltidega.
Elatisemaksmisest keeldumine
Ka elatise väljanõudmine võib olla pikk ja kurnav protsess. Alles me saime Eesti Ekspressist lugeda, kuidas väga rikas mees vaidles kohtus, mitu paari sokke või aluspükse ta lapsel kuus vaja läheb. Juba kõikide tšekkide kogumine ja alles hoidmine on aja- ja ressursimahukas, küll aga taas väga leidlik viis oma endist partnerit kiusata.
Sageli on vägivaldsed ekspartnerid otse välja öelnud, et nõuavad hooldusõigust ja lapse viibimiskohta pooleks, sest siis ei pea elatist maksma.