Teadlased avastasid 315000 aastat vanad säilmed, mis lükkavad ümber senised teadmised inimese arenemisest

Kuni tänaseni olid vanimad leiud inimese olemasolu kohta umbes 195000 aastat vanad. Need avastati 2003 aastal Etioopias, kui maapõuest leiti paar osaliselt säilinud inimkolpa. Kuid nüüd avastasid Euroopa ja Maroko paeloantropoloogid inimsäilmed, mis põrmustavad kõik teadmised ja uskumused, mis meil enda eellaste kohta seni olid.

Need säilmed, mis avastati, on ligi 315000 aastat vanad ja seega on need vanimad märgid homo sapiensi eksisteerimisest. Lisaks oli see avastus täiesti teises piirkonnas, kui seal, kus arvati, et inimareng tekkis. Järelikult arenes inimene palju laiemal territooriumil Aafrikas, kui seni leidude põhjal arvatud oli. Leiud kinnitavad, et meie eellased olid välimuselt üpris sarnased, kuigi ajuehitus oli erinev.

Kaevandamisel avastati homo sapiensi pealuu, konte, viie erineva isiku hambaid, kuid ka kivist tööriistu ja sütt, mis viitab, et osati kasutada ka tuld. Avastus tehti Marokos, inimtegevusest eemal.

Kuid nagu alati suurte leidudega, käib sellega kaasas ka poleemika. Tõstatakse küsimusi, kas see leid ikka midagi tõestab. Kaheldakse, kui erinev siis see pealuu olema peaks ja et pealuu kuju ei tõesta, et tegemist on just homo sapiensiga. Skeptikud kahtlevad seniste tõendite põhjal uute avastuste paikapidavuses, väites, et tegemist on pigem siiski primitiivsete eellastega, kes olid äkki see vahe-etapi liik enne homo sapiensi välja arenemist.

Eks väitlused ja uurimused jätkuvad, kuid arvatavasti muudab see leid ajalugu igaveseks. Ka näitavad leiud, et homo sapiens arenes Aafrika eripaigus, mitte ühes kindlas piirkonnas nagu seni arvati.

Allikas: mademan.com