Naisteka arstipere sõbralik meeldetuletus: alkohol pole tervisele kasulik, isegi kui seda pakutakse kallist pudelist
Punane vein ei ole elupäästja
Üks visalt kaduv müüt on see, et punane vein teeb tervisele head. Tegelikult pole punasel, valgel ega ruudulisel veinil mingit tervislikku efekti, pigem on mõõdukas koguses alkoholi nautijad tervislikemate eluviisidega ja sellest tulenevalt on nende südamed tervemad.
Kuigi mõnede uuringute põhjal peitub veinis positiivne efekt, räägitakse sama õlle kohta. Siit järeldub tõsiasi, et süda saab hakkama ka punase veinita. Kui aga alkoholita tundub elu raske, pole vaja eputada kalli pudeliga, vaid piisab euro-kahesest õllepurgist. Ülejäänud summa soovitame investeerida enda ja järglaste tervisesse mõnel muul, reaalset kasu omaval moel.
Kuna alkoholist saab vaid tühje kaloreid, on ka lisakilod varmad tulema. Need aga viivad omakorda uute tervisemuredeni. See on teada-tuntud tõde, et ülekaalust saab lahti vaid siis, kui korrigeerida toidu- ja joogimenüüd. Paraku on füüsilise koormuse lisamisel kaalule väga vähene mõju, kuigi liigutamine peaks kuuluma argipäeva juurde.
Alkohol ja rasedus?
Alkoholi tarbimisel raseduse ajal võib olla mitmeid kahjulikke tagajärgi. Kuna teaduslikult ei ole suudetud tõestada, mil määral võiks see olla lootele ohutu, tasuks sellest täiesti loobuda. Õigemini tuleks juba rasedust planeerival naisel vähendada tarbimist. Mida rohkem juua, seda suuremad on ka riskid. Siiski, kui raseduse alguses on vähesel määral alkoholi tarbitud, pole see põhjus selle katkestamiseks.
Alkohol on loomkatsete tulemusel määratletud teratogeenseks (loote väärarenguid põhjustavaks) aineks. Alkoholi tarbimine juba raseduse esimestel nädalatel võib muuta loote geenide toimimist. Loote kahjustamise riski mõjutab lisaks alkoholi kogusele raseda naise geneetiline foon, tema toitumine, sotsiaalne seisund ning teiste loodet kahjustavate ainete kasutamine. Beebi arengut ja käitumist pärast sündi mõjutavad oluliselt veel ümbritsevad keskkonnategurid.
Liigne kasutamine võib põhjustada raseduse katkemist, loote kasvuhäireid, enneaegset sünnitust, loote arengurikkeid (tüüpilised on südame ja luustiku arengurikked) ja FASD-i (fetal alcohol spectrum disorders).
FASD tähendab alkoholist tingitud erinevate lootehäirete kogumit. Selle raskeim variant on FAS, mis tähendab loote alkoholi sündroomi. Selle põdejad on tavaliselt madala sünnikaaluga, neil on erinevad käitumis- ja neuroloogilised häired (õpiraskused; halvimal juhul vaimne alaareng) ja iseloomulikud näojooned (väike pea, õhukesed huuled, väikesed silmad, väike ülalõug, lai nina ja püstiselt asetsev ninaots). Kuigi igal aastal diagnoositakse vähesel, kuid märkimisväärsel hulgal lastel FAS-i, esineb kasvu ja kognitiivse funktsiooni puudulikkust palju rohkematel lastel, kelle emad on tarbinud raseduse ajal alkoholi.
Alkoholist tingitud loote kahjustused on enamasti pöördumatud, mistõttu ema alkoholi tarbimine mõjutab oluliselt lapse hilisemat arengut.
Inimestel, kelle ema jõi raseduse alguses alkoholi, on kõrgenenud risk sattuda hilisemas eas alkoholiprobleemidesse. Mitmed uuringud on näidanud, et kui loode on kokku puutunud alkoholiga, mõjutab see hilisemas eas lapse vastuvõtlikust alkoholile.
Ivi Saar ja Ingmar Lindström
Valvekliinik
