Miks ja kuidas investeerida kulda?

Viimase aja maailmamajanduse arenguid jälgides tekib paljudel tunne, et 2008. aastal maailma raputanud finantskriis on läbi saamas. Majandus on justkui tagasi rööbastel ja viimasel ajal raporteeritakse kenasid tulemusi nii majanduse kasvamisest kui ka tööhõivest. Aktsiaturgudel on hinnad mühinal rekorditeni kasvanud, kinnisvara kallineb. Kõik oleks justkui ilus. Oluline on siiski mõista, kuidas see lahendus on saavutatud.

Kas mäletate, kuidas 2012. aastal lubas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi euro päästmiseks teha ükskõik mida? Seda on ka tehtud, sest eurokriisi leevendamiseks on sisuliselt juurde trükitud enam kui neli triljonit eurot. Kui lisada, et umbes samas mahus on juurdetrükki harrastanud ka USA Föderaalreserv ja Jaapani keskpank, hakkab probleemi nn lahendus selgemaks saama. 12 triljonit dollarit on dopinguna oma töö teinud. Lühiajaline näiline edu on saavutatud.

Tegelikult ei ole Euroopa majanduse olukord kriisieelsega põhimõtteliselt muutunud. Suur osa võlast on turgudelt ära viidud ja selle eest vastutavad nüüd Euroopa maksumaksjad. Riikide võlad ei ole kuhugi kadunud, probleem pigem süveneb. See kõik viib raha odavnemise ehk inflatsioonini.

Kui tunnete muret praeguse võlgadele ülesehitatud majanduse ja sellest sõltuva rahasüsteemi pärast, siis sobib riskide maandamiseks investeerida füüsilisse kulda.

Kulda investeerides tuleb valik teha plaatide ja kuldmüntide vahel, turg on nende toodete vahel umbes pooleks jagunenud. Plaatidest sobivad investeerimiseks vähemalt 20-grammised plaadid. Põhjamaade inimesed eelistavad Šveitsis toodetud kuldplaate. Kindlasti peab plaatide tootja olema LBMA, mis koondab rahvusvaheliselt tunnustatud tootjaid, nimekirjas. LBMA tootjate hulka kuulumine tagab, et plaate saab tõesti kõikjal ka mõistliku hinnaga kauplejatele tagasi müüa.

Müntidest on levinumad üheuntsised (Troy unts on 31,1035 g) kuldmündid. Väiksemad tooted on pigem meeneks ja kingituseks, sest nende tootmiskulud on kõrgemad. Ka kuldmünte toodetakse tänapäeval valdavalt kullast, mille puhta kulla sisaldus on 999 tuhandikku massiosa. Tuntumad kuldmündid on Austraalia Lunarid ja Kangarood, Austria Philharmonikerid, Kanada Maple Leafid, USA Eagle'id ja Buffalod, Lõuna-Aafrika Vabariigi Krugerrandid, Hiina Pandad jt. Väga sobilikud investeerimistooted on ajaloolised mündid valdavalt 19. sajandist, väikesed, kullasisaldus 5,8–7,5 grammi, aga hinnalt samas klassis tänapäevaste untsiste müntidega.

Kulda investeerimise üks olulisi märksõnu on anonüümsus. Kulda ostnu ei pea kartma, et avalikkus tema soetatud vara avalikult lugema hakkab.

Investeerimistehinguid soovitatakse teha tuntud tegijate vahendusel. Sama kehtib ka kulda investeerimisel. Tavid AS on Põhjamaade suurim investeerimiskulla müüja, tegutsedes praegu kaheksas riigis, väljaspool Eestit Tavexi kaubamärgi all.

Kuld on likviidne kogu maailmas, karmid piirangud on tavaliselt ainult totalitaarsetes ühiskondades. Kullaga on vajadusel lihtne reisida, piiranguid ei ole, Euroopa Liidus ei pea isegi deklareerima. Oluline detail on kulla väiksus: 1 kg kulda, hinnaga umbes 37 000 eurot, on mobiiltelefoni suurune. 
Kulla hind on seotud kulla maailmaturu hinnaga ja see tagab kulla likviidsuse ka tegelikkuses. Investeerimiseks sobib osta rahvusvaheliselt tunnustatud tootjate plaate ja münte. Kullaäris ei ole normaalsed pikad ooteajad, loomulik on üldjuhul kohe raha vastu kaup saada, täpselt nagu valuutavahetuses, sest mida see kuld muud ikka on kui igavene valuuta. Kuna Tavid AS on Eesti tuntuim valuutavahetaja, siis küsitakse meie inimestelt tihti, milline on kõige turvalisem valuuta. Tulevikku ei tea ennustada, aga viimase kümne aasta võrdlus näitab selgelt, et kõige tugevam valuuta on olnud kuld.

Kuld on väga hea julgeolekuinvesteering, sest ka erakorralistes oludes on kuld oma väärtuse ajaloos säilitanud, pigem isegi kasvatanud. See investeering ei kao ka riigikordade muutudes.