Tüdinenud vanaema: ma ei taha suvel vaid lapselapsi hoida
Mulle meeldivad mu lapselapsed ja mul on väga hea meel kui nad mulle külla tulevad, aga suvel kipun ma väsima, et mu lapsed eeldavad, et minu kui vanaema kohustus ongi suvel vaid lapsi hoida.
Terve tütre puhkuse aja hoidsin ma lapselapsi, sest tütar tahtis oma mehega vahelduseks ka kaheksesi puhkama minna. Ma saan sellest aru ja loomulikult olin ma nõus kaks ja pool nädalat lapsi hoidma. Nädalavahetusteks tõi ka poeg oma lapsed. Kui ma ütlesin, et ehk läheb korraga mulle liiga paljuks, solvus poeg ja heitis mulle ette, et eelistan tütre lapsi. See pole tõsi. Mis mul siis muud üle jäi kui hoida korraga kahte 4-aastast, 6-aastast ja üht 2-aastast.
Pühapäeva õhtuks kui lastele järele tuldi, olin ma surmani väsinud. Esmaspäeva varahommikul läksin ma tööle, sest tänapäeva vanaemadel ei ole enam seda luksust nagu omal ajal, et suviti olid vanaemad suvilas või maakodus. Mul on pingeline töö, pikkade tööpäevadega. Nagu saabus reede taheti mind jälle lapsehoidjaks. Ütlesin, et mul on kahjuks teised plaanid ning ei saa seekord lapsi hoida. Mu lapsed solvusid ja tuletasid mulle meelde, kuidas nemad terved suved maal vanaema juures olid.
Ausalt, kui mul oleks terve suvi puhkus ja ma elaksin maal, siis mu pärast võiksidki lapsed terve suve maal minu juures olla, aga ma elan linnas ja käin tööl. Suurematega on kergem, sest nad on juba niipalju iseseisvad, kuid kahe-aastase järele jooksmine väsitab mind tõeliselt. Ma tahan peale töönädalat samuti puhata. Sellest, aga ei saa mu lapsed aru. Aga ma tõesti ei jaksa oma laste lapsi terve suvi hoida. Kuidas see neile selgeks teha?
