Sarjad “Poissmees” ja „Vallaline kaunitar“ — miks saab romantiline muinasjutt kiire lõpu?
Juba mitmendat suve on võimalik hilisõhtul häälestada telekanal romantika lainele ning vaadata, kuidas poissmees või vallaline kaunitar otsivad endale seda Õiget.
Valgete ööde hämaruses on võimalik ekraani vahendusel kogeda armumist, noa selga löömist, paisutatud tundepuhanguid, arusaamatusi, ootamatusi, kibedaid lahkuminekuid ja kauneid kihlumisi. Miks on aga nii, et kokkusaanud paarid lähevad aasta jooksul või isegi rutem lahku? Kas Õige muutus Valeks või polnudki kunagi tegelikult Õige? Kas saade on parim koht armastuse leidmiseks?
Väidetavalt on saateid tehtud üle 30 hooaja ning kõigi peale kokku on ainult kuus paari (LINK) koos. Reklaami kohaselt spetsiaalselt eluks ajaks kaaslase leidmiseks ellu kutsutud saate lahkumineku protsent on oluliselt kõrgem (üle 80%) kui riiklik statistika. Kas pole irooniline! Miks siis saate formaat ei tööta?
Mis kannustab inimesi saates osalema? Kindlasti mängib oma osa annus edevust, kuulsusejanu, tähelepanuvajadust à la vaata mind, põnevuseotsingut. Kindlasti võlub see, et saab olla ühe telesaate tegemise juures, kus elatakse uhketes häärberites või hotellides, käiakse kohtingutel kaunites linnades üle maailma ning võimalus on ka leida endale kallim, rääkimata uutest sõpradest.
Paljud saates osalejad on ebakindlad romantikud, kes usuvad, et see on nende saatus Õiget just sel viisil kohata. Samas on nad inimesed, kes tihtilugu otsivad kellegi teise kinnitust, et on armastust väärt. Castingu läbivad alati vastuolulised tüübid, kes on väga võistlushimulised, silm trofeel vahendeid valimata või lapsesuud, kes oma ütlemistega pahandustesse satuvad. Palju on ka ülbikuid, kellel on pealtnäha „kõigist suva“ välja arvatud peategelane, kellega ta mesimagusalt suhtleb. Kui kõik need erinevad inimesed kokku panna, siis on ette näha draamat ja mõne jaoks kindlasti ka head meelelahutust.
Kujutate ette situatsiooni, kus ruumis on 28 vallalist neidu või noormeest ning sul on väga vähe aega kõigiga tutvuda. Mille järgi siis otsustad, kes jääb ja kes läheb? Eelkõige on võimalik võrrelda välimuse ja atraktiivsuse järgi ning füüsiliselt pinnalt, aga kui kõik on ilusad? Siis valid selle, kes on kütkestav või selle kellega oled rohkem rääkinud ja kellega on midagi ühist: sama lemmik pesapalli tiim või samast linnast pärit vms, mis meelde jääb. Nemad, kelle hulgast valitakse, peavad tegelema enda turundamisega: nad peavad kõik eristuma ja lootma, et jäid kas positiivselt või vähemalt intrigeerivalt meelde. Usun, et alguses püütakse oma ootusi jahutada ning veendakse ennast otsima pigem seiklust ja kirge, hiljem võib hakata terendama ka pikem perspektiiv: kas ta oleks hea abikaasa ja lapsevanem. Enamus aga selleni ei jõua ning vaatajate ees valatakse pisaraid, et valed inimesed jäid alles ja sobivad saadeti minema.
Saate esimeses osas näidatakse seda, kuidas erinevad inimtüübid püüavad toime tulla äärmiselt ebamugava ja seega stressirohke olukorraga, kus 25+ inimest püüavad sama inimesega paari moodustada. Mõned püüavad teha nägu nagu oleksid üksi ja keskenduvad Temale: „Olen siin tema pärast, mitte sõpru otsimas.“ Aga siis lööb soov meeldida ikkagi välja ja see kes ennast teistest enne distantseeris, elab väga üle seda, et teised on tema vastu ja räägivad seljataga halba.
Eriti huvitav on jälgida, kuidas mehed ühe naise pärast omavahel konkureerivad. Osad puhuvad ennast õhku täis, on üleolevad jne. Mõned on harjunud olema imetlusobjektid. Kui konkreetses situatsioonis nii ei ole, tekib halb tunne nagu oleks oma elemendist väljas ja mängureeglid oleks teised, aga ei tea veel millised. On loomulik, et suhtes on kaks osapoolt, aga saate formaat justkui nõuab, et kõik püüaksid aina loovamalt naise südant võita mitte, et naine püüab meestele meeldida. Pigem ootab naine, et mees teeb esimese sammu tema märkamiseks, aga kui tegemist on 25+ inimesega, siis millise vindi peab peale keerama, et naine näeks, et see on huvitav „kruvi“? Mõni mees on ebakindel ja läheb naiselt nõudma kinnitust, et too teda tahab. Samas peaosalistest vallalistele kaunitaridele sageli meeldib enesekindlus, mitte ülbus ega ka arglikkus. Kuidas jääda normaalseks? Keskenduda saab oma suhtele, võrrelda pole mõtet. Tõsi on aga et saade on kui armukiirendi, nii et mis muidu oleks normaalne suhte areng, on siin liiga aeglane, sest ikka on keegi, kes on juba armunud ja tahab kogu elu koos veeta. Kui sina alles käest-kinni faasis oled, siis seda peetakse mitte-piisavalt-huvitatuks. Panused on kõrged, nii et mida kindlamalt näitab mees, et ta naises oma naist näeb, seda julgemalt tunneb mehe suhtes ennast ka naine.
Vahel on osalejad armukadedad ja keskenduvad oma vaenlastele, kes on sujuvama jutuga ning flirdikunstis samuti üle. See annab naisele signaali, et mees konkureerib võistlusel, mille auhind on naine, mitte ei püüa naise südant võita, et tema mehe valiks. Seega paljud osalejad ei oska näha, et suhe pole võistlus, vaid kahe inimese vaheline sobivus, vahest alguses ka tugevam tõmme.
Segadus tekib siis, kui tunded on korraga mitme vastu. Tavaliselt on suhted järjestikused, et kõigepealt on üks ja kui see lõpeb, siis teine. Saates arendatakse mitut suhet korraga ja kultuuriline norm ning oma moraalitunne tekitavad enda sees segaduse. Lisaks tiksub peas teadmine, et lõpuks peab ikkagi ühe valima ja kindlasti osadel ka teadmine, et väljavalitu näeb pärast telekast kõike seda, mida nüüdseks kihlatu teistega tegi. Mis valiku puhul lõpuks mängima hakkab? Detailid.
Võib imestada, kui ruttu tekivad osalejatel tunded. Kuidas on võimalik, et pärast kuu aega tuttav olemist ja loetud tunnid päriselt koos olemist saab teisele armastust avaldada? Üldiselt on saatetegijad hoolitsenud, et kohtingute ülesehitus oleks ühteaegu nii põnevust tekitav kui ka romantiline. Koos aja veetmisel on ette võetavad tegevused sageli mõlema poole jaoks esmakordsed ning seda erilisemad on kogetud positiivsed emotsioonid, mis tegevuselt kanduvad üle sellele, kellega koos aega veedeti. Mitmed on enne saatesse tulekut läbi elanud lahkumineku ja südamevalu. Nad on mõnda aega oma südant kiivalt endale hoidnud ja ennast taashaigetsaamise eest kaitsnud. Kui hoiad väljas negatiivse, siis sama sein või kilp hoiab eemale ka positiivse. Saates aga nendel, kes oma tundeid ei väljenda, kauaks kohta pole. Kui nad ennast ja partnerit nii palju otsustavad usaldada, et ennast avada, siis ühtäkki tunnevadki palju (võrreldes siis eelneva perioodiga). Elusolemise rõõmus energia võib teatud kontekstis olla tõlgendatav armumisena.
Saates käitutakse nagu see oleks elu suurim otsus ja valitakse partnerit kogu eluks, aga saate statistika seda ei toeta. Miks on siis vaja selliseid illusioone luua ning endale ja ka teisele nii kõrgeid nõudmisi esitada? Võib-olla sellepärast lähebki rohkem kihlunuid lahku, et tavaelus selgub, et Õigeks peetu on ka lihtsalt inimene, kellel on oma eripärad (näiteks ei taha ta kaugest kodukandist sinu juurde kolida), halvad harjumused, oma ebakindlused ja hirmud. Lisaks usun, et saatesse tuleb pigem ekstravert, kes väljendub vabalt, tahab ennast näidata, naudib suhtlus ja uusi tutvusi. Kui kaks ekstraverti kokku saavad, siis on vahest liiga palju sama asja nt emotsioone, mis võimaldab tülidel paisuda, mitte jahtuda. Tülisid on enamustel, aga paarid, kes need edukalt lahendavad, on kauem õnnelikult koos. Kui siia lisada veel nüanss, et tagantjärele saad koos teiste miljonite televaatajatega teada, kellega su kihlatu sind pettis (sest tavapäraselt suudeldakse ja miilustatakse mitmetega ning paljude jaoks on see petmine), siis on pinnas tülideks soodne. Mis Õige see aga on, kellega juba suhte alguses nii palju pahandusi on!
