Kuidas valida päikesekreemi?
Ultraviolettkiirgus jõuab maani kõige sagedamini kolmel erineval lainepikkusel, mida tähistatakse UV-A, UV-B ja UV-C.
- UV-A kiirgus läbib klaasi ning põhjustab naha enneaegset vananemist, kortse ja nahavähki.
- UV-B kiirgus klaasi ei läbi, kuid põhjustab päikesepõletust ja nahavähki.
- UV-C kiirgus maapinnani ei jõua, kuid on probleemiks solaariumites.
Päikesekaitsekreemid, mille peale on märgitud vaid SPF, omavad kaitset kõigest UV-B kiirguse eest. Seetõttu tuleks otsida kreeme, mille peal on märge „Broad Spectrum SPF" ehk laia spekriga päikesekaitsefaktor, mis kaitseb lisaks ka UV-A kiirguse eest.
Selleks, et blokeerida päikese kahjulikke kiirgusi, kasutatakse päiksekreemides orgaanilisi ja inorgaanilisi koostisaineid, mis aitavad kas peegeldada, hajutada või neelata kiirgust ning muundada selle soojuseks.
Inorgaanilised kemikaalid on kui füüsiline päikesekaitse, peegeldades tagasi UV-kiirgust. Orgaanilised kemikaalid aga neelavad UV-kiirgust ning muundavad kogu sissetuleva energia kahjutuks jääksoojuseks.
Kui tihti peaks kreemi nahale uuesti kandma?
Üldiselt iga 2-4 tunni järel, kuid võid selle aja enda jaoks ka veidi täpsemalt välja arvutada järgmiselt:
Oletame, et ilma igasuguse kaitseta põled päikese käes ära umbes 30 minutiga. Kasutades päikesekaitsekreemi SPF 15, kaitseb see sind umbes 15 korda rohkem ehk 15* 30= 450 minutit, mis on 7,5 tundi. Ära unusta aga, et arvestada tuleb ka muude faktoritega (näiteks ujumine, niiskus, higistamine), mis seda numbrit oluliselt vähendavad!
Mõningad väärarusaamad
1. Mul on loomulikult pruunim nahk, seega ma ei vaja päiksekreemi.
Ohus pole ainult väga heleda nahaga inimesed, iga nahk saab lõpuks põletada. Loomult tumedam nahk pakub küll esialgu rohkem kaitset, kuid mitte tõket UV-kiirguse eest.
2. Ma kasutasin juba hommikul oma näol ja kehal päiksekreemi, nüüd on terve päev muretu.
Päikesekaitsekreem ei kesta terve päeva. Mõistlik on seda uuesti peale kanda iga 2-4 tunni tagant ning kasutada lisaks ka vastavat huulepalsamit, kanda peakatet, päikseprille ning sobivaid riideid. See kõik on eriti oluline, kui veedad pikki tunde intensiivse päikese käes.
3. Väljas on pilvine, ohtu pole.
Ilmaolud mängivad väikest rolli, kuna pilved suudavad blokeerida kõigest kuni 20% kiirgusest. Veelgi enam võivad näiteks lumi, liiv ja vesi peegeldada kuni 70% päikesevalgusest, mis neid tabab. Seega ei tasu jääda lootma, et pilved või halb ilm kiirguse eest kaitseks.
4. Suurem kaitsefaktor kui SPF 30 on mõttetu.
See on osaliselt tõsi, kuid ka suurema kaitsefaktoriga päiksekreemidel on oma koht. Kõrgem kaitsefaktor võib anda küll vaid mõne protsendi lisakaitset, kuid erakordselt heleda nahaga inimeste jaoks võivad need paar lisaprotsenti kogu elu jooksul omada märkimisväärset mõju.
Hoolitse enda eest!
Kasutatud allikas: Thaya.ee
