Kell oli vist kolm päeval saanud kui ma käisin välja mõtte, et läheks täna ööseks telkima. Mingite segaste asjaolude tõttu otsustasime, et see on üks hiilgav mõte. Võtsime voodipesu ja lastele mõned vahetusriided ja natuke nõusid ja sööki ja olime kell neli autos. Suutmata oma keldrist leida üles telki, mis seal meie andmete kohaselt olema pidi, suundusime mu vanemate oma laenama. Kella viieks olime ka oma öömaja peale saanud ja hakkasime sõitma. Meil ei olnud õrna aimugi, kuhu. Kuna kell oli palju ja me ei olnud päris kindlad, kas me lapsed öö vastu peavad, siis väga kaugele ei ihanud minna. Algo roolis ja mina toksisin telefoni sisse rmk lõkkekoht (LINK) ja kõige lähem punkt meile oli Paunküla lõkkekoht. Valisimegi selle.

Foto: Anna Lutter

Ehkki juurdepääsu tee oli pehmelt öeldes väga rööpas ja mudane - minu vaatest läbipääsmatu - aga Algo arvas, et saab läbi küll ja saigi. Ja kui me kohale jõudsime, siis ... siis see oli ikka väga mõnus, mis meid seal ootas. Lõkkekoht, majake, potikesed, vardad, vets, pingid, puude taga suur järv. No ikka väga ilus. Ja olime seal täiesti neljakesi.

Lapsed jäid telgis magama täpselt nii nagu kodus voodis - Algo luges loomaenstüklopeediat ette ja paarikümne minutiga olid mõlemad kustunud. Öö möödus magades (lastel, meil oli super ebamugav, sest me ei näinud madratsite kaasa võtmisega just väga palju vaeva). Natuke häiris mind maanteelt kostuv autode müra. Tee oli küll päris kaugel, kuid öösel oli seda nii hästi kuulda.

Hommikul oli äratus isegi tavalisest hiljem. Sõime ja pakkisime ja terve tagasitee mõtlesime, et kui mõnus see kõik ikka oli! Niiet kui keegi mõtleb, et kas minna lastega telkima või mitte, siis mina julgen küll soovitada. Üliäge kogemus. Pelle veel ilmselt ei mõistnud, miks vesi nii kaua aega keema läheb ja pudru juba ei paista, aga Päären oli küll väga positiivselt meelestatud kõigi tegevuste osas, mida metsaelu talle ette tõi. Igaljuhul mõtlen juba järgmisest telkimisest, nüüd võiks juba kuhugi kaugemale, Kauksi? Oskab keegi mõnda kohta soovitada?

Foto: Anna Lutter

Rohkem pilte metsaskäigust vaata Anna Lutteri blogist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena