Küsimused, millele peaks vastuseid teadma iga sporti harrastav mees
Mida peaks enne sportima hakkamist kindlustusest teadma? Homme.ee esitatud küsimustele vastab IIZI kindlustusspetsialist Moonika Kaste.
- Milliste spordialade harrastamisel tuleks kindlasti kindlustus teha? Milline kindlustusliik valida?
Kui tegeled spordiga, siis on tavalisest kõrgem oht viga saada. Ka siis, kui tegeled sellega vaid hobina ja mitte igapäevaselt.
Kõige sagedamini on näiteks IIZI vahendusel endale õnnetusjuhtumikindlustuse teinud hobisportlased, kes tihti ka võistlevad, tegeledes aladega nagu jalgrattasport, jalgpall, jäähoki, ratsutamine.
Spordialadest, mida harrastad, tuleks alati kindlustuspakkumuse küsimisel teada anda. Erinevatel kindlustusseltsidel on erinevad tingimused. Osade spordialade puhul ei lasta spordivõistlustel starti kui ei ole kindlustus tehtud ja spordiga tegelemise kaitse pole poliisile märgitud.
Kui tegeled aktiivselt spordiga, siis vali õnnetusjuhtumikindlustus ja kui reisima lähed, siis reisikindlustus koos spordi lisakaitsega. Kuigi õnnetusjuhtumikindlustus kehtib üle kogu maailma, reisile minnes ja eriti just kui reisil tegeletakse spordiga või osaletakse võistlusel/ treeningutel, tuleks lisaks vormistada reisikindlustus sportimise kaitsega.
- Kui ma tegelen riskantse spordialaga (näiteks langevarjuhüpped), kas siis on igakuine kindlustusmakse suurem kui suusatamise või jooksmise korral?
Kindlasti on kindlustusmakse seda suurem, mida riskantsem on spordiala. Lisaks on spordialasid, mille puhul ei pakutagi kaitset või ollakse nõus kaitset pakkuma vaid erikokkuleppel. Näiteks üldiselt on välistatud õhusport: langevarjuhüpped, deltaplaaniga lendamine, aga ka benji-hüpped, free-ride, tai-poks jms.
Oleneb ka, kas tegemist on võistlusspordi või harrastusspordiga. Spordikaitse lisamisel võib makse muutuda, see oleneb kindlustusseltsist.
- Millest lähtudes kuumakse suurus üldse kujuneb? Kas vanus ja kehakaal näiteks on olulised? Või eelnevad vigastused ja õnnetusjuhtumid? Kas meeste ja naiste vahel on kuumakses erinevusi?
Mehed ja naised on hinna osas võrdsed. Vanusest oleneb makse suurus, kuid kehakaalust mitte. Kuna kindlustusseltside tingimused on erinevad, siis ka eelnevad vigastused või krooniline haigus võivad makse suurust mõjutada. Samuti mõjutavad makset valitud kaitsed ja nende summad ning töörisk ja spordirisk.
Näiteks mees vanuses 35-40 aastat, kes tegeleb hobi korras jalgrattaspordiga, kelle õnnetusjuhtumikindlustuspoliisil on valitud surmjuhtumi ja invaliidsuskaitse summas 30 000€, lisaks valuraha kaitse 6 000€, ravikulud 5 000 €, siis tema kindlustusmakse suurus jääks aastas vahemikku 150-200€. Erinevate kindlustusseltside pakkumised on erinevad.
- Kui mehel on olemas õnnetusjuhtumikindlustus ja riiklik tervisekindlustus (haigekassas), siis ka vigastuse korral maksab ravi eest haigekassa või kindlustusfirma?
Kui kukud või juhtub muu õnnetus, siis Eesti Haigekassa hüvitab vajaliku arstiabi saamise. Kui on tehtud õnnetusjuhtumikindlustus, siis, olenevalt valitud kaitsetest, saad ka hüvitist. Päevaraha makstakse õnnetuse tagajärjel haiguslehel oldud päevade eest ja valurahana makstakse hüvitist olenevalt vigastuse suurusest. Ravikulude kaitsest on abi, kui kaasnevad arsti poolt määratud lisanduvad ravikulud, mis ei lähe haigekassa ravikindlustuse alla. Näiteks arst määrab massaaži, eriuuringud, abivahendid, ratastooli või kargud või näiteks kui on vaja tegeleda põletusarmidega või õnnetuse tulemusel on hambad viga saanud.
- Millised on sagedasemad spordivigastused meestel, mille puhul läheb käiku õnnetusjuhtumikindlustus?
Kõige rohkem on ikka käte ja jalgadega seotud vigastusi, neid ikka juhtub. Näiteks tõsisemad venitused, hüppeliigese ja randme vigastused, erinevad luumurrud, mured põlvedega jne.
- Kui suur on olnud kõige suurem spordivigastusega seotud õnnetusjuhtumikindlustuse väljamakse ja millise õnnetuse puhul?
Summa võib erinevate valitud kaitsete peale kokku päris suur tulla. Näiteks olukord: sõidad rattaga ja kukud, tulemuseks on jalaluu murd. Kindlustusselts maksab valuraha. Kui võtad haiguslehe, maksab kindlustusselts lisaks päevaraha. Kui on valitud ka ravikulude kaitse, siis makstakse karkude laenutuse ja arsti poolt määratud vajaliku massaaži eest.
Ideaalis võiksid valitud olla kõik kaitsed. Kuna iga valitud kaitse mõjutab makset, siis võib ka mõnest kaitsest loobuda. Kaitseid saab omavahel kombineerida ja selliselt leida endale sobiv variant.
- Kui mees spordivõistlustel või ka trenni tehes ära sureb (on ju juhtunud ka Eestis), siis kas rakendub õnnetusjuhtumikindlustus võib peab olema tehtud elukindlustus?
Surmajuhtumikaitse on õnnetusjuhtumikindlustusel meie pakkumisel alati valitud. Tegemist peab ennekõike olema õnnetusjuhtumiga ja selle tagajärjega. Mitte haigusega ega selle tagajärjega.
Elukindlustus võiks alati lisaks olla. Kui elukindlustus on lisaks, siis on kaitse laiem ja laieneb ka haigusest tingitud surmajuhtumile. Neid kahte toodet kombineerides võib õnnetusjuhtumikindlustuse surmajuhtumi kaitse oluliselt väiksema märkida.
- Kas õnnetusjuhtumikindlustuse kehtivuse ajal tuleb käia regulaarses tervisekontrollis? Kui jah ja ei käi, mis siis saab?
Ei, keegi ei ütle, et peaksid käima kontrollis. Kui aga tervislik seisund olulisel määral muutub, siis tuleks sellest ka kindlustusandjale teada anda. Teatud kroonilised haigused on erinevatel kindlustusseltsidel välistatud.
