Hiiumaa kohvikupäevade eel otsustasin ma hetkeks aja maha võtta ning enne Kärdlat võtta aja maha Haapsalus. Bussipilet Haapsallu maksis üheksa eurot ning pean ütlema, et bussisõit oli mugavam kui ma arvata oskasin. Viimati tulin ma Haapsalust bussiga Tallinnasse talvel ning see oli üsna ebameeldiv kogemus, sest bussis oli jääkülm. Suvel seda probleemi ilmselgelt ei ole ning tunnike sõitu läks filmi vaadates mugavalt ning kiiresti.

Soodne ööbimine Haapsalus

Ööbimiskohaks valisin ma Beguta taimetoidukohvik-külalistemaja, kus ühe inimese tuba üheks ööks maksis 35 eurot. Maja ise nägi välja nagu nukumaja, kuid nii soodsa hinna eest olin ma valmis, et toad on pigem tagasihoidlikud. Ma sain väga meeldiva üllatuse osaliseks. Ei midagi üleliigset, kuid äärmiselt hubane ja mõnus. Suurimaks plussiks vannitoas olevad loodustooted. Nii soodsa hinna eest ei oleks ma sellist lisaväärtust osanud oodata.

Beguta taimetoidukohvik-külalistemaja sisehoov

Minuga samal ajal külalistemajas viibinud Soome turistidelt kuulsin ma nurinat, et hommikusöögi valik oli kehv olnud. Minu enda jaoks on selliste külalistemajade suurimaks miinuseks see, et need pakkumised ei sisalda hommikusööki. Hommikul vara liikuma hakates tahaks nii väga kohvi saada.

Söögikohtadest tahtsin ma proovida mereääres asuva Café Hugo menüüd, kuid mingil põhjusel ei tahtnud seal mind keegi teenindada, kuigi ma seisin teenindaja nina all leti ees. Nii otsustasin ma sisse astuda inimtühja Buddha Best toidukohta, kus toit ehk ei olnud eriline maitseelamus, kuid teenindus oli sõbralik ning seitsme euroga sain ma kõhu rohkem kui täis.

Hinge kinni hoides bussi ootamas

Hommikul liikusin ma bussiga edasi Rohuküla sadamasse, et sealt praamiga Heltermaale minna. Muidugi jäin ma maha esimesest bussist, sest ei osanud bussijaamas õigel pool teed bussi oodata ning sain valelt poolt teed bussile vaid lehvitada. Õnneks oli kohe saabumas ka Tallinn-Kärdla buss. Minuga koos ootasid bussi ka krapsakad vanemad daamid, kes omavahel arutasid, et oleks vaid nüüd bussis kohti. Haapsalust pileteid broneerida ei saa, aga selle peale mina ei olnud tulnud, et Tallinna buss võib populaarsel Hiiumaa nädalavahetusel täis olla. See oli ka sama buss, millega ma oleksin pidanud Tallinnast tulema, kuid ma olin otsustanud tulla poolele teele ja võtta endale väikene hingetõmbepaus. Nüüd seisin ma silmitsi faktiga, et ei pruugi bussile kohta saada. Ja jääksin maha ka ainsast praamist, kuhu veel reisijate pileteid oli. Me hoidsime kõik hinge kinni kui buss saabus. Õnneks saime me kõik neljakesi peale! Pileti hind Kärdlasse (buss ja praam) kuus eurot.

Rahatult keset Hiiumaad

Kärdlasse jõudes võtsin ma suuna sularahaautomaadi juurde, et maksta ööbimise eest Suuremõisa ametikoolis (kahene tuba 36 eurot). Siis algasid äpardused! Ma olin suutnud maha jätta oma pangakaardi, ähmis peaga suutsin ma ära blokeerida oma pangakonto ning ka krediitkaart oli kadunud. Nüüd seisin ma keset Kärdlat rahakotis vaid 1,40 eurot. Õnneks olin ma ette tasunud oma autorendi eest. "Ega siis midagi, kui muud üle ei jää, tuleb ööbida autos," mõtlesin ma.

Kassari saare külades olid oma kohvikute uksed avanud just esimesed Hiiumaa kohvikupäevade eel-eelkohvikud. Ma võtsin suuna Kassari poole ega osanud väga täpselt aru saada, miks ma seda tegin. 1,40 euroga kaugele ei jõua. Selgus, et Hiiumaal jõuab küll. Inimesed olid sõbralikud ja abivalmid ning nõus mu võla "raamatusse kirja panema".

Foto: Tuuli Tammla

Päeva lõpetuseks, kui ma olin siiski suutnud hankida ka lahenduse oma blokeeritud kontole ja kaotatud kaartidele, otsustasin ma minna Soonlepa puhkemajja teatrit nautima. VAT teater ja Lauri Saatpalu etendus "Kuidas ma koera sõin" tundus kutsuv. Ma sõitsin kohale ning avastasin, et sularaha mul ju jälle pole. Olin juba lahkumas, kui piletimüüja mulle järele hõikas, et kui ma väga tahan etendust vaatama minna, saan ma hiljem ülekandega ka maksta. Just niisama usaldati täiesti võõrast inimest ausõna peale etendust vaatama.

Muidugi saan ma aru, et reisida saab veelgi soodsamalt, kuid ka see tulemus neljapäevase puhkuse kohta oli minu arvates väga hea. Kokku 312 eurot (kahele, Hiiumaal liitus minuga ka mu abikaasa), sealhulgas kolm ööd majutust, kahe päeva autorent, VAT teatri etendus ning kohvikutes söömine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena