Naisteka lugeja: kiri tüdrukule, kes tundis mullalõhna

Naistekale kirjutas naine, kes ei mõista noorte ülbet suhtumist vanematesse inimestesse. Ka meie arvates on lugupidamatus tõsine probleem, millele tuleb meie ühiskonnas kindlasti rohkem tähelepanu juhtida. Loe ja mõtle, kuidas sina end ümbritsevate inimestega käitud.

Juhtus nii, et mu 50aastane sugulane läks koos abikaasaga Pärnu ööklubisse. Ütles, et tahtis ka korra elus ära vaadata, mis seal toimub. Leti ääres üks tüdruk ütles: mulla lõhna on tunda.

Kuulnud seda lugu, hakkasin kohe mõtet edasi arendama. Kas see tüdruk tunneb nn mulla lõhna ka oma vanematel, vanavanematel? Ilmselt tunneb ainult siis, kui on teatud kohas, teatud seltskonnas, mukitud-lakitud ja vine all. Eks ole üldteada, et meie maal paljud noored inimesed vanadest midagi ei arva. Üldiselt ollakse vait, aga olen ka bussis ja mujal näinud kärsitust: no mis sa liigud üldse, kui ei saa hästi isegi bussi peale, ei jõua kiiresti üle tee minna. Olge kodus ja koti peal!

Selle ööklubi looga seoses tuli ka meelde ühe mehe kurtmine. Nad abikaasaga on 60+ vanuses ja armastavad väga tantsida. Elavad külas ja sealgi toimub kultuurimajas pidusid. Kui noored on juba rohkem võtnud, hakkavad nad vanemate inimeste kallal ülbitsema. Jääbki mulje, et paljud noored naiivselt usuvad, et nad vanaks ei saagi. Uskuge, tigedad ja sallimatud inimesed vananevad veel eriti ruttu.

Sooviksin rohkem sõbralikkust ja üldse üksteisega arvestamist ning otseselt vanus ei peaks midagi lugema. On seda palju palutud?