"Kui mul on valida, kas veeta üks öö kohaliku tuima tölli või särtsaka hispaanlasega, siis loomulikult valin ma selle teise!"

Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et eestlannad olevat justkui lõdva püksikummiga ja siia reisivatel välismaa meestel pole mingit probleemi nende voodisse rääkimisega. Naistekas uuris ühelt tütarlapselt, kes hea meelega tõmmude sõstrasilmadega aega veedab, kas tõesti on vahe eesti ja välismaa mehe vahel nii suur ning mis teda eksootiliste kuttide poole tõmbab.

“Eestis ei julge ju ükski naine tunnistada, et tema iidol on “Seksi ja Linna” Samantha ning et üheöösuhted on täiesti okei ajaveetmise viis. Muidugi kui seda teha enda ja teise inimese turvalisust ja tervist silmas pidades ning vastastikusel nõusolekul. Aga jah, meil ei tunnistata, et naistel on samuti vajadused ning ka naine võib soovida tõeliselt vaimustavat seksi. Seksivad mehed, naised lihtsalt on. Kas selle laialtlevinud arvamuse pärast see “eesti mees vs välismaa mees” meedias nii tihti üles tõmmataksegi? Šokk, et eestlannad tahavad ka orgasmini jõuda ja kasutavad selleks välisabi, raputab siis meessugu põhjalikult?

Olen noor ja vallaline, suhteid on olnud, aga praegu ei ole aega ennast kellegagi pikemalt siduda, sest töö ja kool võtavad kogu aja. Ometi tahaks vahel lõbutseda ja head seksi. Jah, ma julgen seda välja öelda. Ja sellepärast naudin ma Tinderit täiega — kaaslasi leiab küllaga ja kiiresti. Nii et kui mul on valida, kas veeta üks öö tuima eesti tölli või särtsaka hispaanlasega, siis loomulikult valin ma selle teise ja seda mitmel põhjusel.

1. Ma ei taha end leida olukorrast, kus kutt, kellega ma ei soovi rohkem kohtuda, tuleb mulle tänaval vastu, asub mu kolleegiks või veel hullem — alluvaks või ülemuseks. Eesti on nii väike, et ma tõesti ei soovi sellega riskida.

2. Kuna meie armsas konnatiigis teavad kõik kõiki, siis jutud hakkavad levima. Üheöökutt on kindlasti kellegi mu tuttava sõber või sugulane ja peagi teavad kõik, et me oleme koos maganud.

3. Välismaalastel käib see moosimisprotsess loomulikult. Nende jaoks ei ole komplimentide tegemine midagi sellist, milleks peab end enne viis tundi koguma ja siis mokaotsast poetama, et “kena kleit”. Pärast mida arvatakse, et nüüd on eeltöö tehtud, seksime! Nad hoiavad käest, vaatavad piiiiiiikalt silma, silitavad juukseid, kiidavad välimust ja keha, ei hoia raha kokku… väga raske on sellele kõigele vastu panna.

4. Ja isegi, kui kõik eelpoolnimetatu ei kehti ja eesti poisi näol on tegemist on täiesti vahva ja suhtlemisvõimelise tüübiga, kes muuhulgas ka ei haise suitsu järgi ega pole purjus ja me jõuame voodisse, jääb ikkagi see probleem, et naise orgasm on naise asi. Mees lõpetab igasuguse tegevuse siis, kui tema on rahulduse saanud ja mina vaadaku siis ise, kuidas edasi. Et kas aitan ennast ise või lähen kohe koju ära. Üldjuhul välismaa meestega seda probleemi ei ole. Nad on juba eeltöö nii ilusasti enne ära teinud, et erutus on laes ja rahulduse saamine tõenäolisem.

Aga püsisuhteks eelistan ma siiski kodumaist kraami. Olgu nii tuim ja igav kui tahes (sellist ma muidugi enda kõrvale ei võtakski), aga siiski oma! Kindel ja turvaline, teada värk, mis tuleb ja mida oodata. Nende itaallaste, prantslaste ja hispaanlastega ei tea iial ette, millal peast segi keeravad, siis ongi parem, kui nad kiiresti koju tagasi kobivad. Üheks ööks okei, pikaks suhteks — no way! Rahustagu see teadmine siis ärevusse aetud ja tõsiselt solvatud eesti poisse.

Tegelikult ma ei saa üldse aru, milles on probleem ja miks seda teemat on vaja nii palju kedrata. Eesti naised seksivad välismaa meestega ja so what? Kes on see jumal taevas või messias või kes iganes, kes on öelnud, et ei tohi, see ei sobi, nii ei ole ilus? Kelle asi see on? Või milles täpsemalt see probleem seisneb?