Raili kirjutas meile nii:

Kunagi ammu (16-17 aastat tagasi) juhtis minu ajaloo õpetaja noorte neidude tähelepanu tunni ajal sellele, et kui neiu (15 -17) on värvitud ja üles mukitud ning viimase moe järgi riides, siis võiks niigi palju viitsimist olla, et jalanõud ära puhastada. Ja tõesti — kõigil klassiõdedel, sh ka minul oli saapad porised. See jättis mulle sellise jälje, et saabaste/kingadega porisel ajal käies puhastan ma nad sihtkohta jõudes kohe peale üleriiete seljast võtmist ära. Ma ei taha enam kunagi sellist häbi tunda.

Teine asi, mis mind isiklikult tõsiselt häirib on meie noored neiud, kes südatalvel käivad ringi selliselt, et pükste/seelikuvärvli ja jope ääre vahel on 10-15 cm paljast nahka. Mul hakkab ainult nägemisest juba külm.

Ma ise armastan ka retuuse kanda, kuid alati koos tuunika või pikema pluusiga, et tagumine pool ikka kaetud oleks. Igaks juhuks viskan pilgu enne uksest välja astumist ka peeglisse, et eelpool nimetatud asjas ikka kindel olla. Kahjuks on aga ülilevinud, kus kantakse retuuse lühikese särgikuga. Kui retuusid on paksud ning läbi ei paista ja inimene end mugavalt tunneb, siis lasku käia. Kuid kui need läbi paistavad, siis minul isiklikult on vastik teada, mis aluspesu tänaval vastu kõndiv “daam” kannab.

Kokkuvõttes teeksin üleskutse kõigile naisterahvastele:

Investeerige raha ning ostke oma elamise esikusse suur PEEGEL ning vaadake sellesse enne, kui uksest välja lähete. Soovituslik oleks vaatamise ajal ennast ka keerata ning ka tagantpoolt kaeda. Kui vaatepilt meeldib, siis astu uksest välja. Kui midagi tundub kahtlane, siis kuluta 5-10 minutit ning vaheta riided!

Milline stiiliaps sinu silma kõige rohkem riivab? Kirjuta naistekas@delfi.ee ja pane pealkirjaks MOEKUULUTAJA!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena