Eva-Marial oli stiiliapsude kohta kohe paljutki öelda!

Üht kindlat stiiliviga ei oska kindlasti välja tuua. Kõige hullem on lugu meigi ja ütleme kosmeetiliste protseduuridega.

Imestusest kerkinud kulmud näiteks. Ei ole minu arust ilus, on pigem naljakad kui kõik naised (vahel ka mehed!) käivad ringi täpipealt ühesuguseks kriipsuks kitkutud kulmudega. Või miks peaks kulme üldse värvima? Kui sul neid ei kasva, on iseasi. Aga nimelt süsimustaks või kentsakaks pruuniks või mingit ebareaalset tooni võõbata? Sellest ma aru ei saa.

Ja muidugi must-have pikad tihedad volksuvad vasikaripsmed. Pikad tihedad ripsmed on ilusad, aga võiks puude taga ikka metsa ka näha olla.
Kuna kõigega on juba liialdatud, siis peavad ka silmad, mis on hingepeeglid, kuidagi ripsmekuhja alt välja paistma. Siin tulevad “appi” muidugi kontaktläätsed, mida sageli isegi vaja pole. Kahju, et sünnipäraselt antud silmavärv enam välja ei paista. Pole piisavalt eriline või ei sobi tänase outfitiga.

Olgu, aastaringselt või enne suurt suve hakkavad ringi siblima veel ühed toredad inimesed — nii nais- kui meessoost. Vammused üll ja kurguni kinni nööbitud, sammuvad, vahel ka hiilivad kuhugi, tihti võib neid ka teolt tabada, kui juhtud mööduma majast, millel silt solaarium. Vahel ka päike või muu hinge soojendav pildike. Aga vot need, kes sealt väljuvad või juba tänaval uhkel sammul ja paljastavas riides, on kui noh, liiga kaua päikese käes viibinud. Ainult et veel kahjustavamas keskkonnas ja lumivalge naeratus, mis kindlasti valgendajaga üle käidud, paistab kui kiiskav pärlirida muidu oranžika või pruuni naha taustal.

Piiiikkadest kunstküüntest, millel eri mustreid, värve, kivikesi ja kõike kujuteldavat, ei maksa samuti pikemalt rääkida. Kui sobib ja saab elu nii elada, palun.

Maalimiseks ja käsitööks on väga palju muid vahendeid ja võimalusi kui inimkeha.

Ja vähem on ikka rohkem. Ausalt.

Mainiks ära ka identsed soengud. See on tegelikult juba Hollywoodis levinud trend, aga ikkagi. Kui järsku on moes ehk keegi kuskil otsustab, et vot nüüd on on lühikesed juuksed, võib kindel olla, et ka Eesti kuulsate naiste järgmine stiilimuutus on oma pikkade kiharate maha lõikamine. Nii originaalne!Teate seda ütlust või mõtet et kui piisavalt oodata, on kõik uuesti moes?! Ma ei mõtle, et üldse ima stiili ei muuda, vaid seda, et iga moeröögatusega ei pea ilmtingimata kaasa minema. Kui üks hüppab, siis ei pea sada järgmist sama tegema, teate. Sest siis kaob asja originaalsus ja mõte ära. Okei. Hüppamine oli halb näide. Aga saate aru.

Liiga paksud huuled ja tagumik hakkavad ka kahjuks Eestisse hiilima. Nii ootan, millal see Kardashiani- ja Minaj-trend möödub. Tõeliselt kole on! Aga noh, nemad tahtsid ka alguses äkki erineda ja muutsid end selliseks, milline keegi teine välja ei tahaks näha. Lihtsalt nad ei osanud arvata, et see kellegi teise meelest ka äge on. Eriline — päris kindlasti.

Issand, kui saaks veel mehed jälle mehelikumalt riietuma, oleks super! Keigarlik välimus pole kena. Kuigi ma olen vist kõvasti vähemuses. Aga see on minu arvamus. Naljakas on see, et mehed on naiselikumad ja naised mehelikumad. Ei, tegelikult on see traagiline. Või pigem tragikoomiline. Naised kannavad pikki lohvakaid mantleid, mehed kenasid värvilisi lipsusid, kitsaid kolmveerandpükse ja trakse. Midagi viltu ei ole? Mehed on justkui koolipoisid või Oscar Wilde’id ja Dorian Gray’d. Naised aga kui karmid kooliõpetajad. Või küünistavad alfaemased. Ja siis ei mõisteta, miks mehed suureks ei kasva ja naised mõrraks ja kurjaks lähevad. Noo, kui mingisse vormi piisavalt suruda, siis muutudki sinna kui valatult sobivaks. Iseasi, kui tahadki selline olla. Siis on see stiil 😀 Aga mitte lahe ega omamoodi.

Meeste puhul on ka veider, kuidas noored üritavad täiskasvanut mängida vuntse ja habet kasvatades. Paljudele sobib, aga enamikule ei sobi kohe üldse. Nagu seriaalis Siberi võmm, kus vanemat ja kogenumat tegelaskuju soovides on lihtne ja parimana näiv võimalus neile vuntsid ette kleepida. Ma ei või!

Aga teemaks on ikkagi naised, eks?

Palju lahedam oleks olla n-ö moemässaja. Ehk kui kõik lähevad juuksuri või meigikunstniku juurde ühe ja sama sooviga, siis sina palud hoopis midagi muud. Kui ta selle pärast püssi põõsasse ei viska või šokki ei saa, astud sealt välja originaalsemana kui ülejäänud kokku. Ja erinemine ning millegi omalaadsega silma paistmine ongi minu arust oma stiil?

Seega, vähem kunstlikkust ja ülepakkumist, rohkem oma mõtteid, julgust ja puhast stiili! Enda omanäolist stiili! Kõik ei pea olema ühtmoodi lihvitud. Ükski pärl pole samasugune.