Sõpra tunned hädas, aga kas ka narkomaani?

Narkomaania on probleem ja seda teab peaaegu igaüks. Mida see probleem endast täpsemalt kujutab ning kuidas sõltuvus välja kujuneb, teatakse vähem. Eestis tunnistab viiendik täiskasvanud elanikkonnast, et on elu jooksul narkootikume tarvitanud, peamiselt on tarvitatav aine olnud kanep. Kuigi narkootikume süstivate inimeste arv on aastatega vähenenud (2005.a 13 886; 2015.a 9000), on see siiski üks kõrgemaid Euroopas. Kui enamus riikides on kõige levinum süstitav aine heroiin, siis Eestis on nendeks peamiselt fentanüül ja amfetamiin. Kuna fentanüül on kangem aine kui heroiin, on see Eesti viinud Euroopas esikohal surmaga lõppevate üledooside poolest — järgnevad Rootsi, Iirimaa ja Norra.

Narkootikumidest sõltuvuses olevad inimesed jäävad probleemiga tihtipeale üksi. Perekonnad on väsinud ja ei oska neid aidata, tuttavad ja lähedased ei tea, mida teha. TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist Pille Luiga annab nõu, mida teha, kui lähedane või tuttav tarvitab narkootikume.

Kuidas tunda ära, et sõbral võib olla narkootikumidega probleem ja millal on aeg sekkumiseks?

Ühest vastust sellele küsimusele anda on keeruline, kuna palju sõltub ainest, mida tarvitatakse. Sarnased tunnused võivad tekkida ka ravimite manustamisel või alkoholi liigtarvitamise tagajärjel. Seega tuleb inimeses toimunud muutusi vaadata kogumina. Muutused võivad olla nii huvides, kui ka käitumises nt huvikaotus ja põlglikkus töö, kooli ja seniste tegevuste vastu; halvenevad suhted ja konfliktid nii kodus kui mujal; järsud meeleolumuutused ja/või rahaprobleemid — raha laenamine, raha kaotamine, asjade müümine või vargused aga ka leidude näol toast nt kanepi puhul bong ehk filteerimisseade kanepi suitsetamiseks või piibud, sigarid, sigaretipaber ja -rullija kanepipuru sissekeeramiseks ja suitsetamiseks, süstitavate ainete puhul süstlad, nõelad, painutatud lusikad, aga ka igasuguste kummaliste ainete minigripp-kottidest leidmine.

Mida varem sekkuda, seda parem. Kui on ikkagi kindel, et lähedane, tuttav või sõber tarvitab, tuleks sellele reageerida võimalikult kohe — nii võib teda hullemast päästa.

Milliseid viise inimesed kasutavad oma sõltuvuse varjamiseks?

Kõik sõltub sellest, kui väga tarvitamist varjata soovitakse ja mis ainet tarvitatakse. Inimene võib kasutada silmade varjamiseks päikeseprille, lõhna vältimiseks viirukeid või deodorante, kanda pikkade varrukatega pluuse ning hoida enda läheduses silmatilkasid. Levinud on hädavaled nii kohtade suhtes, kus käiakse, kui ka sõprade kohta, kellega kohtutakse.

Tihti ei julgeta seda teemat sõbraga tõstatada, sest kardetakse, et ta solvub. Kuidas sõbrale
teemaga läheneda?

On tõsi, et teada saades, et lähedane, sõber või tuttav tarvitab, ei osata sellele tihtipeale õigesti reageerida. Mõistlik on inimesega sellest rääkida, kuid väga oluline on viis, kuidas seda teha. Suurim viga on hakata süüdistama, epistlit lugema või hirmutama. Ükski neist tegelikult ei aita. Selle asemel tuleb olla rahulik, lasta tal endal rääkida ning kuulata, mis tal öelda on, ning ausalt ja empaatiliselt tuua välja oma mure tema pärast. Narkootikumide tarvitajaid ei pruugi aru saada, kuidas nende käitumine teisi mõjutab ning talle tuleb seda selgitada üritades seejuures ka tema käitumist mõista. Kui tegemist on inimesega, kellest hoolitakse, ei tohiks kartustel alust olla. Valmis peab olema selleks, et ta ei taha sellel teemal hetkel rääkida või vastupidi, et ta ausalt räägib oma tegemistest. Rahulikuks ja kannatlikuks tuleb jääda mõlemal juhul.

Kui sõber ei kuula või salgab probleemi maha, kuhu pöörduda?

Kedagi ei saa sundida muutuma või pöörduma ravile, see otsus peab tulema ikka tarvitaja enda poolt. Küll aga saab teda toetada ja innustada leidma õigeid inimesi, kellega rääkida, ning kohti, kuhu pöörduda. Kahjuks ei ole veel eestikeelset testi, mida inimesed saavad ise teha, et hinnata enda tarvitamise ulatust ja probleemi võimalikku sügavust, kuid selle aasta lõpuks on seegi veebist (www.narko.ee) kättesaadav. See võiks olla esimeseks sammuks, mida saab paluda inimesel ära teha ning mis annab esimese viite probleemi tõsidusele ja soovitused, kuidas edasi käituda. Loomulikult tuleb täpsema hinnangu saamiseks pöörduda pärast arsti poole, kuna sõltuvust diagnoosib ikkagi arst (psühhiaater).

Miks on just sõbra või lähedase pereliikme hoolimine ja abi oluline?

Narkootikumide tarvitaja puhul on perekond tihti see, kes kannatab kõige rohkem. Varases tarvitamise staadiumis võivad perekonnaliikmed ennast süüdistada selles, mis toimub. Nad võivad uskuda, et nemad ongi narkootikumide tarbimise põhjuseks. Mida aeg edasi, seda rohkem lõhub ja lahutab sõltuvus perekoda. Selle asemel, et kokku hoida, hakatakse üksteisest eemale hoidma. See võib alata teatud situatsioonide vältimisest ning sõltlasest eemale hoidmisest, kuna tuntakse häbi. Tegelikult tuleks aga võimalikult palju püüda kokku hoida ning inimest, kellel on probleem, toetada. Kuigi mõnikord „karm armastus“ ehk pereliikme enda elust välja lõikamine võib töötada, on need pigem erandjuhud. On inimesi, kelle elu selle tõttu võib lõppeda väga kurvalt. Kui ise enam hakkama saada ei suudeta või lähedast aidata ei osata, tuleb otsida abi. Eestis on olemas erinevaid abi- ja ravivõimalusi (vaata lehelt www.narko.ee), kuhu võib julgelt helistada ning abi küsida. Aidata saavad ka psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja isegi perearst.

Kuidas saad teda ravi ajal aidata?

On väga oluline jääda enda tuttavat, pereliiget või lähedast toetama nii ravil olles kui ka ravilt tulles. Tundke huvi, millal on võimalik teda külastada ning kui ta ravilt tagasi tuleb, võtke ta enda ellu tagasi. Uurige, kuidas ravi möödus, mis ta seal tegi ning mis soovitusi talle anti. Aidake tal neid soovitusi järgida ning looge toetav keskkond, mis soosiks narkootikumidevaba elu. Jääge suhtlemisel positiivseks, aga olge aus ja vajadusel konkreetne reeglite osas, mis aitavad teda tagasilanguse ennetamisel.

Paljud inimesed ei usu, et narkootikumide sõltuvusest on võimalik välja tulla. Kuigi sõltuvus on krooniline haigus on ilma narkootikumideta võimalik elama õppida — selle tõestuseks on sajad inimesed, kes tänu erinevatele ravi ja abivõimalustele elavad nüüd narkootikumide vaba elu.