Mangopuud, koolivihikud ja kaevud: miks tasub arengukoostöös naistele panustada?
Keskendume naistele kahel peamisel põhjusel. Esimene on see, et riikides, kus me töötame — Afganistan, Birma, Ghana, Jeemen, Keenia, Uganda, Ukraina — on naistel oluliselt vähem sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist võimu kui meestel. Eriti raskes olukorras on lesknaised ja erivajadustega naised, samuti vaestest peredest pärit tüdrukud. Tüdrukute jaoks on peamine probleem ligipääs haridusele ja laste abielud, mis on omavahel tihedalt seotud. Kui ma kunagi Afganistanis ühes 8. klassi tunnis käisin, küsisin tüdrukutelt, et kes on juba kihlatud. Enam kui pooled tõstsid käe. Tundsin kurbust, sest olen näinud neid eakaid taate, kellega lapseohtu Afganistani tüdrukud sageli leppima peavad, sest ainult vanemad mehed suudavad kopsakat pruudiraha maksta. Jeemenis ja Afganistanis abiellub enam kui kolmandik tüdrukutest enne täisealiseks saamist, Ugandas 40% ja Põhja-Ghanas üle 50%.
Pruudiraha on perekondadele elatusallikas
Varakult abielluvad just tüdrukud vaesematest peredest, sest vanematele on pruudiraha elatusallikas. Koolitee katkemine on nii laste abielude põhjus kui ka tagajärg. Juba abiellunud neiud lahkuvad koolist varakult, sest kodutööd tahavad tegemist, lapsed hakkavad sündima ja ühiskond survestab neid koju jääma. Näiteks Ghanas abiellub 41% hariduseta naistest enne 18-aastaseks saamist, keskharidusega naiste seas on sama näitaja vähem kui 5%. Ehkki see ring võib tunduda lõputu, on seda võimalik katkestada. Oleme Jeemenis suutnud edukalt riskirühma peresid toetada ja tüdrukutele pakkuda koolituste kaudu uusi oskusi ja enesekindlust ning stipendiume, nii et on peresid, kus nooremat õde enam nii vara mehele ei panda. Mondo on nüüd juba kümme aastat lapsi kooli aidanud ja praegu käib Aafrikas üle 300 lapse eestlaste toel koolis, Afganistanis õpib üle 200 lapse Mondo toetatud Fatima Zahra koolis.
Naistele andmine võimestab kogukonda
Teise põhjuse võtab kokku Ghana vanasõna: “Kui koolitad meest, harid ühte inimest. Kui koolitad naist, harid tervet pere.“ Naistesse investeeritud raha toob kogukonnale mitmekordset kasu. Arenguriikides kulutavad naised keskmiselt 75% oma tulust pere toidule, samas kui mehed vaid 22%. Haritud naised saadavad oma lapsed kooli poole suurema tõenäosusega kui ilma hariduseta naised, nad saavad vähem lapsi ja lükkavad esimest rasedust edasi, samas on nende lapsed tervemad. Naistele koolituste ja töövõimaluste kaudu suuremat sissetulekut pakkudes vähendame ka naistevastast vägivalda, sest see on madalam, kui naised on majanduslikult sõltumatud.
Üks näide tütarlapsest, kelle jaoks eestlaste toetus on olnud elumuutev, on Noorzia Afganistanist. Mõne aasta eest lõpetas ta Fatima Zahra tüdrukutekooli. Ta jätkas oma õpinguid keskkoolis (mis on Ida-Afganistani naiste puhul juba üliharuldane) ja hiljem ülikoolis. Praegu töötab ta Farme Hada keskkooli direktorina. See on üks parema mainega koole Nangarhari provintsis Ida-Afganistanis. Noorzia ise ütleb: „Ma tunnen, et mu elu on väga õnnelik — õpilased austavad mind. Olen iseseisev, teenin palka ning saan ka oma perel aidata toime tulla. Olen uhke, et lõpetasin Fatima Zahra kooli, sest just see kool valmistas mind ette mu pikaks haridusteeks, mille tulemusel ma saavutasin koolidirektori positsiooni.“ Et aru saada, kui suur on Noorzia saavutus tegelikult, lisan, et tema naabruses oskab vaid 10% naistest lugeda ja paljud isad leiavad, et nende tüdred peaks koolitundide ajal hoopis küttematerjali korjama. Mondo on paljudes riikides kokku koolitanud enam kui 2000 naist, kes on oma sissetulekut koolituste järel hüppeliselt suurendanud. Afganistanis teenib arvutikoolituse läbinud naine edaspidi 100 ja 200 euro vahele jäävat tasu, mis on selles riigis päris hea palk.
Mõnikord läheb viltu
Naistele suunatud koostööprojektide läbimõtlemine võib teinekord olla keeruline isegi kogenud tegijatele. Näiteks Mondo koostööpartner Rootsi Afganistani komitee, kes on Afganistanis töötanud juba 30 aastat, rajas Afganistani külades kodudesse kaevud, sest oli näha, et naised kulutavad veetoomisele palju aega. Hiljem selgus, et naised ei olnudki selle mugavuse üle väga õnnelikud. Tuli välja, et Afganistani maapiirkondades on naised nii isoleeritud ja koduseinte vahele surutud, et veetoomine ja kaevu ääres teiste naistega jutustamine oli tegelikult nende jaoks oluline sotsiaalse suhtluse koht. Muidugi on ka meil endal ette tulnud apse. Istutasime Ghanas Kongo külas mangopuid kõrbestumise vähendamiseks, aga külanaised ei suutnud kokku leppida, kuidas nad nende eest koos hoolitsema peaks ja istikud kuivasid lõpuks ära. Seetõttu teeme Mondos palju koostööd kohalikest kogukondadest välja kasvanud rohujuuretasandi organisatsioonidega, kes tunnevad inimeste vajadusi paremini kui ükski välisekspert suudaks sõnastada ja kaasame väga palju kohalikke naisi oma tegevuste planeerimisse.
Iga panus loeb
Ehkki nähtamatut naistevastast vägivalda kohtab kogukondades kõikjal maailmas, näitab praegune üliedukas #MeToo kampaania, et olukord võib kiiresti paraneda, kui me kõik sellesse panustame. Kui tunned soovi midagi ise ära teha, siis on selleks palju võimalusi. Mondo või teiste organisatsioonide kaudu on võimalik hakata püsiannetajaks või konkreetse tüdruku hariduse toetajaks, osta jõulukinkideks naiste toodetud käsitööd (näiteks Mondo veebipoest) või teha oma elus hoopis suurem arenguhüpe ja panustada vabatahtlikuna mõnes arenguriigis. Mondo hakkab 2018. aastal saatma Euroopa Liidu humanitaarabi vabatahtlikke Ghanasse, Keeniasse ja Ugandasse ning aitame ka praegu oma partnerorganisatsioonidel Alžeerias, Türgis ja Marokos saada vastavat sertifikaati. Eksperditeadmistega lugejad on oodatud konkurssidele kandideerima juba paari kuu pärast.
Allikas: Feministeerium
