2015. aastal intervjueeriti uuringu käigus nii humanitaartöötajaid kui ka umbes 150 naist kahest abi vajavast grupist — Liibanoni põgenenud Süüria moslemid, kes elavad telkides ja ajutiseks kasutamiseks rajatud hoonetes ning Myanmarist põgenenud naised ja tütarlapsed sealsetes põgenikelaagrites — ning uuriti neilt, millised vajadused neil seoses igakuise menstruatsiooniga on.

Tegemist pole elu ja surma küsimusega?

Menstruatsioon on naiste elu loomulik osa, aga umbes 30 miljon naist peavad sellega toime tulema väga keerulistes oludes, mille on põhjustanud ülemaailmsed konfliktid ja katastroofid. Kuigi paljud inimesed ütlevad, et tegemist ei ole ju elu ja surma küsimusega, tuleks sellele siiski tähelepanu juhtida. Miks? Sest palju noored naised, kel Lääne maailma elementaarsetele hügieenitarvetele ja tualettruumidele ligipääs puudub, eelistavad päevade ajal kasvõi kooli mineku asemel oma "kodudesse" peituda.

Näiteks Myanmari naised tunnevad end põgenikelaagritesse paigutatud välikäimlates ebaturvaliselt, ebamugavalt ning need on räpased, neis puudub vesi ja ukselukud ning bambusest valmistatud seinte vahelt saavad mehed vabalt läbi piiluda. Ka halvasti valgustatud rajad muudavad öösel tualettide leidmise laagrites keeruliseks. Põhiline põhjus, miks vetsude külastamist öösiti vältima hakati, on aga hirm langeda vägistamise, inimröövi või madude hammustuste ohvriks.

Liibanoni naised kirjeldasid sealseid vetse kui liiga kitsaid ja räpaseid ning nad eelistavad vahetada hügieenisidemeid pigem oma isiklikes ruumides, kuigi seal puudub igasugune privaatsus. Seinade asemel on tihti hoopis tekid, plastikkatted või läbipaistvad kiled ning seetõttu on väljast sinna väga kerge sisse piiluda.

Stress ja piinlikkustunne

Lisaks on probleem ka selles, et paljudele noortele tütarlastele ei selgitata, et menstruatsioon on tegelikult täiesti normaalne nähtus. See põhjustab neis aga ebavajalikku stressi ja piinlikkustunnet. Näiteks Süüria tüdrukud uskusid siiralt, et menstruatsiooni ajal ei tohi end pesta, mis pole absoluutselt tõsi.

Uuringu läbi viinud teadlased usuvad, et põgenikelaagri töötajad peaksid rohkem küsima naistelt nende tegelike vajaduste kohta, mitte lihtsalt jagama laiali kangast või ühekordseks kasutamiseks mõeldud hügieenisidemeid. Viimaseid on palju lihtsam hankida, kui turvalisi ja privaatseid kohti, kus naised saaksid rahulikult toimetada. Samuti vajavad nad ligipääsu veele ja seebile.

Allikas: Huffington Post

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena