"Asi ei saa ju rahas olla, või siiski? Ostsin möödunud talvel terve portsu Vähiliidu helkureid ja riputasin lõuna ajal kesklinnas puu otsa. Õhtul koju minnes olid veel mõned üksikud alles, järgmiseks hommikuks olid kõik läinud. Nädala pärast ostsin veel ühe portsu ja panin taas puu otsa, kadusid needki.

"Ülekäigurajal oleksin autoga peaaegu ühe kassapidaja alla ajanud, teda lihtsalt ei olnud pimedas näha. Järgmisel päeval läksin sinna poodi, kus ta töötas, võtsin kassa kõrvalt helkuri, maksin ära ja andsin talle, et riputa külge omale, jõuad õhtul tervena koju laste juurde.

Ma ei tea, mis inimestel mõtteis on. Need jubinad ei maksa ju nii palju, et eelarvesse augu lööks. On see hoolimatus, mõtlematus või on inimestel muid muresid nii palju peas, et nad ei tulegi üldse selle peale enne, kui hele laks ära käib?"

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena