Lapse rahutu uni viitas tõsisele terviseprobleemile

Suuhingamisel võib olla mitmeid põhjuseid nagu pidev nohu ja ninakinnisus, suurenenud adenoidid või kurgulaemandlid, kuid suuhingamisele võib viidata ka näiteks lapse rahutu uni.

Suuhingamine on kompleksne probleem, mis võib tekkida erinevate näiliselt võrdlemisi ohutute ja levinud vaevuste koosmõjul. Teisalt tekitab suuhingamine ka hulga suu- ja laiemalt terviseprobleeme, nagu näiteks vale hambumus, kaaries, halb rüht, näokolju deformeerumine, mille lahendamiseks on tarvis hulga ekspertide abi ortodondist müofunktsionaalse terapeudini.

Hea Une Keskuse müofunktsionaalse terapeudi Andres Kösteri sõnul meenub talle üks hiljutine lapseea suuhingamise juhtum, kus vanemad pöördusid seoses 5-aastase poisiga, kes põdes tihti külmetushaigusi, ema sõnul magades nohises, norskas ning lapse uni oli rahutu.

“Läbivaatlusel leidsime, et poisil olid suurenenud adenoidid ja ka keel asetses hammaste vahel,” lisas Köster, kes tõdes, et just adenoidid on tihti üks lapseea suuhingamise põhisüüdlasi.

Peale adenoidide eemaldamist terapeudi sõnul lapse hingamine küll paranes, aga huulte avatus puhkeseisundis jäi püsima, millest tulenevalt ei kadunud ka suuhingamine.

“Kui peale hingamistakistuse eemaldamist — antud juhul adenoidid — probleem ei parane, siis tuleb pöörduda müofunktsionaalse terapeudi poole, mida patsient selle juhtumi puhul ka tegi,” lisas Köster.

Peale kuut teraapiatundi müofunktsionaalse terapeudiga ja vastavaid harjutusi tehes paranes Kösteri sõnul lapse keele positsioon puhkeolekus, tõusis keele toonus ja dünaamika. Samuti tugevdas terapeut suusõõrlihast, et huuled püsiksid paremini koos.

Andres Köster rõhutab, et teraapia ei piirdunud vaid kuue tunniga, aga laps sai koju ka harjutused, mida iga päev teha. “Töö, mis tehakse teraapiatunnis, on ülioluline, kuid ilma koduse töö ja järjepidevuseta harjutustega, on tulemused vaevalised tulema. Patsiendi pühendumine on probleemist jagusaamisele väga oluline,” lisas Köster.

Täna on kõnealune laps Kösteri sõnul ninahingaja ehk hingab korrektselt ja kadunud on ka öised norskamised ja nohisemised. Samuti on paranenud lapse immuunsus ja vastupanuvõime ülemiste hingamisteede haigustele.

Kliinik 32 ortodont dr Katri Herman kinnitab, et probleemi kiire tuvastamine ja elimineerimine, on suuhingamise puhul võtmetähtsusega.

“Kui suuhingamine on juba tükk aega aset leidnud, siis enam harjutustest ei piisa,” lisas dr Herman nentides, et ortodondi ja hambaarsti juurde jõuavad suuhingajad paraku alles siis, kui suuhingamine on pikka aega aset leidnud ning jõudnud põhjustada juba probleeme, mida sekkumiseta on keeruline tagasi pöörata.

“Patsientidel, kes on suuhingamisega kimpus olnud, võivad tekkida tõsised hambumusprobleemid, nagu näiteks lahihambumus ehk kokku hammustamisel esihammaste vahelise kontakti kadumine, mille puhul on tarvis breketravi,” lisas dr Herman.

Eraalgatuslik sotsiaalteavituskampaania hammaste tervise kuu toimub juba üheksandat aastat. Teavituskuu eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust — ennetada on lihtsam kui ravida. Sel aastal toimub hammaste tervise kuu Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Hea Une Keskusega. Rohkem infot leiab hammaste tervise kuu koduleheküljelt www.hammastetervisekuu.ee.