Naine pahandab: kas peangi elu lõpuni üksikuks jääma, kui ei kavatse ühtegi meest hakata üleval pidama?
“Võib-olla peaksin minema hoopis Lollide nurka, ilmselt olen loll naine. Pettusin meestes ja tahangi edasise elu üksi elada. Meeste suust kuuleb tihti, et naised on kullakaevajad ja tahavad ainult raha. Nüüd olen aga ise kaks korda järjest koperdanud mehe otsa, kes on olnud VÄGA pettunud, kui selgub, et ma polegi nii rikas, nagu nemad on ette kujutanud. Olen iseseisev ja saan eluga hakkama, aga jah tõesti miljonär ei ole ja meest üleval pidada ei kavatse. MIKS ma tõmban oma ellu mehi, kes konkreetselt otsivad naist, kelle kulul elada? Nii vihane praegu!”
Mehed, veidike piinlik ei ole ennast naise rahakoti peale elama sättida? Jah, me ei ela enam kiviajas, kus mehe kohus oli pere ära toita, aga elementaarne sissetulek ja enesega hakkama saamise võime võiks ju ikka eneseväärikuse nimel säilida!
