Psühholoog Mariana Saksniit: perevägivalla pealtnägemine võib lastele olla traumeerivam kui selle kogemine
Oma töös igapäevaselt nii väärkoheldud kui ka lähisuhtevägivalda kogenud lastega töötav Saksniit tõdeb, et sageli tundub emadele, et parem on toimuvast mitte rääkida ja lapsi seeläbi säästa.
„Perekonnas toimuvat on laste eest võimatu varjata. Enamasti on tegemist täiskasvanute enesepettusega, sooviga probleemi mitte tunnistada ja lapsi säästa. Pea alati selgub teraapia käigus, et laps on vaikides oodanud, et probleemidest ausalt räägitaks. Kui seda ei tehta, siis mõtlevad lapsed olukorra isegi hullemaks. Võimalus oma hirmudest lõpuks kellegagi rääkida vallandab neis kergendustunde,” sõnas Tartus tegutsev Saksniit.
Tartus tegutsev MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus on paljudele piirkonna naistele ja lastele värav uude ellu. Organisatsioon aitab aastas sadu naisi ja lapsi Tartust, Põlvast, Võrust, Viljandist, Rakverest ja mujalt Eesti piirkondadest nende raskel teekonnal välja vägivaldsest suhtest.
Abikäed raskel teel
MTÜ-s Naiste Tugi- ja Teabekeskus töötav Saksniit näeb oma töös aga tihti ka peresid, kelle sassi läinud suhete puntras enam laste heaolule mõelda ei jõuta. Ohver ei suuda ja vägivallatseja ei taha! Riigi poolt perevägivalla vastu võitlemiseks eraldatud vahenditest jagub vaid esmatasandi teenusteks nagu majutus ning esmane kriisinõustamine.
„Muud tegevused nagu psühhoteraapia, juriidiline ja psühholoogiline nõustamine jäävad rahalise abita ja sõltuvad heade inimeste ja ettevõtete toest,” sõnas Saksniit.
Saksniit aga tõdeb, et õnneks on meie ühiskond hakanud seda probleemi üha enam teadvustama ja ka erinevad koostööpartnerid on soovinud meie tegevusse tõhusamalt panustada. „Näiteks McDonald’s restoranides kestab selle nädala lõpuni heategevuskampaania McHappy Day, mille käigus kogutud annetuste abil toetatakse justnimelt perevägivalla tunnistajateks olnud lapsi,” tõi ta näite.
McHappy Day kampaania raames on võimalik soetada endale käepael, mille müügist teenitud tulu kantakse aasta lõpus üle neljale piirkondlikule tugikeskusele: Nõmme Ema ja Lapse Varjupaigale Tallinnas, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskusele-Varjupaigale Jõhvis, Naiste Tugi- ja Teabekeskusele Tartus ja Pärnu Naiste Tugikeskusele.
Teraapia aitab
Suur osa kogutud rahast suunatakse vägivalda pealt näinud või kogenud laste psühholoogiliseks nõustamiseks. “Perevägivalla pealtnägemine võib olla traumeerivam kui selle kogemine. Sageli tekib lastel võimendatud süü ja vastutustunne, et nad oma väärkoheldud vanemat kaitsta ei suutnud. See võib viia olukorrani, kus lapse viha pöördub hoopis ohvri vastu. Olukorras, kus laps näeb vihast isa ja verist ema, kaotab ta mõlemad turvalised kiindumusobjektid.” Sellepärast leiab Saksniit, et kõige paremini töötab mudel, mida kasutatakse Naiste Tugi- ja Teabekeskuses- üheaegset saavad psühholoogilist abi nii täiskasvanud ohver kui tema lapsed. Lisaks pakutakse juriidilist abi kuni kohtus esindamiseni välja”, sõnab Saksniit.
Psühholoog tunneb oma töös rahulolu selle üle, kui inimene abi otsib ja ta seda saab. Tema sõnul ei näe vägivaldses keskkonnas elavad inimesed ise sageli väljapääsu ja nad ei usu, et lahendused nende probleemidele üldse võimalikud on.
„Pikaajalise töö tulemusena võin rõõmuga tõdeda, et vägivaldsetes suhetes elanud naised ja lapsed on suutnud tulla sellest hirmsast ringist välja ja oma eluga turvaliselt edasi minna. Meieni jõuab järjest enam laste väärkohtlemiste ja perevägivalla juhtumeid. Olen arvamusel, et see on ennekõike tingitud sellest, et inimeste teadlikkus probleemist ja abi saamise võimalustest kasvab — nii saame teha kõik selleks, et nö „unustatud ohvreid” oleks vähem,” lisas ta.
