Veebikonstaabel Maarja Punak: lapsed teevad 90% alastipiltidest oma magamistoas

Tänane Eesti Päevaleht ehmatas paljusid lapsevanemaid uudisega, et meie oma võsukesed koorivad end veebikaamerate ees alasti ning nende tehtud seksivideod levivad ka USA pornolehekülgedel. Palusime veebikonstaabel Maarja Punakult nõuandeid, mida meie lapsevanematena saaksime teha, et meie oma lapsed selliseid lollusi korda saatma ei hakkaks.

Kuidas alastipiltidest ja veebikaamera ees enda paljaks koorimisest lapsega vestelda?

Kasvõi uurides seda, et milliseid äppe laps kasutab. Meil on viimasel ajal näiteks Sarahah ja Periscope teinud kõige suuremat muret, kus lapsed ise jagavad ja neist jagatakse sobimatuid pilte ja videosid. Küsides, et kas ta seal ka midagi häirivat on näinud, võib lapsevanem üllatuda. Alati on lapsel kergem rääkida teistest kui endast. Kuid see on hea algus.

Mis vanuses oleks õige aeg alastpiltide teema jutuks võtta?

Siis, kui lapsevanem ostab lapsele telefoni. Esimesed rumalused tehakse 2-3 klassis, kus poisid kipuvad üksteisel vetsu-uksi lahti kiskuma ja pilti tegema ja nad ei pruugi aru saada, miks see vale on.

Mis on need põhjused, miks lapsed seda teevad? Tõenäoliselt seetõttu, et kõik teised teevad ka ja see tundub lahe, aga mis veel?

Teadmatusest, tähelepanuvajadusest, julguse puudumise tõttu (olles näiteks otse-eetris on lastel keeruline öelda ei, kuna kardetakse, et see viib nende sotsiaalmeedia reputatsiooni alla), laikide saamiseks (seda nii ennast alasti võttes kui ka meenutades juhtumit, kui poiss piinas koera samal eesmärgil)… põhjuseid võib olla palju. Kindlasti see, et lapsevanem ei ole kodus suutnud reegleid arusaadavaks teha, sest 90% alastipiltidest tehakse ju oma magamistoas. Seega, kui kodus ei ole mobiilivaba tundi või kohustust mobiil ööseks näiteks elutuppa viia, et ta ei segaks uneaega, siis see tähendab, et laps on konstantselt enda mobiiliga seotud ja teeb tegusid, millest vanematel ei pruugi olla aimugi. Ja samas on ka peresid, kus neil teemadel on räägitud, kuid laps teeb ristivastupidi. Teismelistega ei oska seda kunagi ette näha.

Mida ma saan lapsevanemana ära teha selleks, et mu lapsel ei tekiks mõtetki ennast veebikaamera ees alasti koorida?

Eks igale lapsele mõjub miski ja see miski sõltub lapsest endast. USA näitel tegi üks isa igast oma lapse poolalasti või liialt erootikale kallutatud pildist enda versiooni, laadis Instagrami ja ütles, et pärast 5-6 taolist pilti lapse piltide valik paranes oluliselt. See on muidugi äärmuslik näide. Aga kui sellest kodus räägitakse, et mis tunde lapsevanemale näiteks tekitaks teadmine, et tema lapse alastipilt on kuskil pornosaidil, siis see võiks mõjuda. Kõige suuremaid pisaraid olen ma näinud isadel, kes on õnnetud selle üle, et ei saa oma last kuidagi aidata, kui midagi taolist juhtub. Seega võib-olla võiks just isa ausalt selgitada, mis teda selle asja juures muretsema paneb.

Pikk Interneti või sotsiaalmeedia keeld ei ole mõjus psühholoogide hinnangul ja mõjub lapsele halvasti.

Füüsiline eemalolek vähendab võimalust. Seega mulle meeldis ühe lapsevanema variant, et 2h õuesolemist=2h arvutisolemist. Kui lapse aeg on limiteeritud, siis ta ikka ka hakkab valima, kus ta oma aega veedab ja mida täpselt teeb.

Kuulsate juutuuberite isa ütles, et tema oma laste klippe ei kontrolli ega vaata, vaid neil on kokkulepe, et kui on mure, siis isa saab aidata ja anda nõu, aga laste tegemistesse ei sekku. See töötab minu hinnangul siis, kui laps juba eelnevalt on ehk keskmisest arukam ja väga rumalusi tegema ei kipu. Muidu võiks ikkagi katsetada vähemalt esimeste videotega seda, et vanem vaatab üle ja annab nõu, mida ehk paremaks muuta.

Mida ma saan teha, kui mu laps on ennast juba paljaks koorinud ja temast on pildid/videod üleval?

Küsida, kuna seda tegi ja kus täpsemalt ja kellele edastas ja seejärel kindlasti võtta politseiga ühendust.

Kuidas reageerida, kui laps saadab kellestki teisest tehtud pilte edasi?

Kah politseile teada anda või kui tunnete teise lapse vanemat, siis teda informeerida. Kui laps on seda rumalusest jaganud, saab teie laps sõbrale meelde tuletada, et ta seda kindlasti teistele edasi ei saadaks.

Millal peaks väljastpoolt abi otsima, näiteks politsei poole pöörduma?

Kui pilt ikkagi levib, kui keegi küsib selle mitteavalikustamise eest raha või uut pilti, kui see on erootiline ja laps on alla 14aastane, kui see on pornograafiline (eneserahuldamine või seksuaalakt) ja laps on alla 18aastane. Ja ka siis, kui tunnete, et vajate nõu. Vahel vajavad lapsed sellistes asjades ka selle juhtumi järgselt nõustamist, seega seda tasub ka kontrollida.