Minu ilusaim hetk: ema suutis hoolimata suurest kaotusest ja ehmatusest meile kõige ilusamad jõulud korraldada

Ootame Naisteka lugejatelt lugusid nende südantsoojendavatest hetkedest, mõnusatest mälestustest ja ilusatest hetkedest. Maarika meenutab, kuidas tema ema suutis hoolimata suurest kaotusest ja ehmatusest lastele meeldejäävad ja rõõmurohked jõulud korraldada.

See lugu juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus ja siiani meenub see mul igal aastal, kuna olen juba ise 10 aastat ema ja valmistun kinkide ostuks varakult. Ja alati läheb meel kurvaks… Nimel oli siis aeg, kus ei olnud asju saada nii nagu praegu, et kui on raha mine ja osta mida hing ihaldab.

Meil oli majanduslikul raske alati, kuid ema suutis alati anda meile soojust ja armastust ja jõuludeks kinkida seda, mida olime soovinud .Need ei olnud suured ja kallid asjad, aga tollel ajal rõõmustasime ka selle üle, kui päkapikk tõi ühe mandariini sussi sisse.

Mina, olles aasta vanem oma vennast, oskasin igal aastal leida kingitused üles enne kui need olid pakitud ja kätte jagatud. Ja vähe sellest, et ise teadsin, mis ma saan, rikkusin ka alati venna ootused ära ja kutsusin teda ka vaatama, et kui juba riielda saada, siis ikka mõlemad.

Sellel 80ndate lõpuaastal arvas ema, et on kavalam.Ta pakkis kingitused ära töö juures ja alles päev enne jõululaupäeva tõi need koju, aga ka mitte korterisse, vaid tahtis need panna keldrisse homset 24.detsembrit ootama.

Kuna aga isa käes oli keldri võti ja isa oli tööl siis otsustas ema viia need kingikotid alla keldri juurde, kus tavaliselt ei käinud mitte keegi ja meie neljakordne kortermaja oli väga ühtehoidev, et probleemi poleks tohtinud olla.

Kuid siis… Ma ei unusta seda tunnet mitte kunagi ja ema ilmet, kui ta läks alla, et kingid keldrisse viia.

Kõik need pakitud nimelised kingitused olid ära varastatud!

Ma ei tea, kuidas mu ema suutis selle ehmatusega toime tulla ja kust ta sai raha ja võimaluse meile ikkagi teha kingitus 24.detsembril, igal juhul oli ta hommikul läinud kusagile (ma ei tea siiani, kust ta raha laenas või kuidas ta seda tegi), et olukorda päästa. Jõuluõhtul sain ma, siiani mäletan, nagu oli see eile, helesinise kõrge kaelusega villase kampsuni, mille üle olin nii nii õnnelik!

Nüüd olen 36aastane ja me endiselt teeme terve perega kingitusi teineteisele ja mina kui pere pearaamatupidaja korjan kõik rahad enda kätte (ostan ja pakin ja toimetan kohale ise) ja üritan alati teha nii, et me kõik saaksime seda millest oleme unistanud. Et mitte keegi ei peaks kunagi tundma seda tunnet, mida tundis mu kallis emme, kui ta läks kingitusi keldrisse viima… Ja oma emale üritan alati kinkida kõike kõige paremat ja säästa teda kingituste pakkimisest juba mitu mitu aastat. Mu ema on parim päkapikk!

Soovin Teile kõigile ilusat jõuluootust ja lumerohkeid jõule!

Saada ka sina meile oma lugu: AUHINNAMÄNG | Teeme jõuluootuse helgemaks! Kirjuta meile oma jõuluimedest ja südantsoojendavatest hetkedest, mille eest oled elu lõpuni tänulik. Võid võita väga uhke jõuluteemalise auhinna Iittalalt! Lugusid ootame aadressile [e-mail]