"Teised on täna koos pere ja lähedastega, aga minul pole kedagi ja pean üksi jõule tähistama..."

Üksinduse tunne jõulude ajal võib tabada valusasti neid, kes peavad mingil põhjusel pühad üksi veetma — on selle põhjuseks ajutine eemalolek, lähisuhtest lahkuminek või lähedase surm, kirjutab 4 Kliiniku kliiniline psühholoog Tähe Rootsmäe-Sööt.

Ka lihtsalt elumuutus, näiteks elukoha vahetumine või täiskasvanud laste eemale kolimine võib tuua pühade ajal igatsusepisara silma. Nostalgiaga võib meenuda lapsepõlv või eriti armsaks saanud mälestused varasemalt veedetud jõuludest.

Milline iganes on üksi jäämise põhjuseks, tasub üksindustunde tekkimisel siiski olla lähedaste või sõprade-tuttavatega kontaktis. Kui omavahelised suhted on soojad ja toetavad, saab tekkinud kurbust ja igatsust teistega jagada, mis on emotsioonidega toimetuleku seisukohast tähtis ja vähendab üksinduse tunnet. Kui kokku saada ei ole võimalik siis ehk saab teha ühe Skype-i kõne või plaanida kohtumist pühadejärgsele ajale? Selliselt on ka jõule üksi veetes teada, et kohtumine armsate inimestega tuleb ning see teadmine võib toetada üksindusega toimetulekut.

Hea aeg suhete taastamiseks

Kui omavahelised suhted ei ole nii head ja tekkinud on tähtsate inimestega tülid või arusaamatused, tasub sel perioodil võtta kontakti ka suhete taastamise eesmärgil. Miks mitte kasutada seda aega, et taastada sidemed kaugeks jäänud lähedastega — võib helistada või saata postkaart eemal elavale vanatädile, käia külas vennal, keda ammu pole näinud. Võib-olla on mõni hea tuttav, kellega on seotud minevikust positiivsed mälestused, kuid kellega pole ammu rääkinud? See võib kõlada tähtsusetult või liigse lihtsustusena, kuid mõni selline taastatud kontakt võib olla üksindusega seotud enesetundele määrava tähtsusega.

Kui on nii, et suhted lähedastega ei ole jõulude ajal rahuldust pakkuvad, siis seda polnud need suure tõenäosusega ka varasemalt, enne jõule. Pühad oma suhetekesksusega lihtsalt toovad kehvad suhted enam esile. Seega võivad jõulud olla hea aeg aja maha võtmiseks ning iseenda ja oma vajadustega kontakti saamiseks, et algaval aastal midagi teisiti teha, näiteks taastada ja hoida suhteid omale oluliste inimestega, et järgmise aasta jõulude ajal enam üksindust tundma ei peaks.

Mõtle üksikutele lähedastele

Jõulud ja aastavahetus on väga hea aeg kutsuda üksikuid sugulasi/sõpru külla või minna neile ise külla, aga samas peaks kindlasti eelnevalt uurima, kas see on oodatud ja mitte eeldada, et jõule üksi veetev inimene tunneb end üksiku ja kurvana. Mõned inimesed veedavad heal meelel pühade rahulikku aega üksi, see annab võimaluse puhata ja võtta kokku möödunud aastat. Näiteks lapsevanemad, kes on viimase kui minuti möödunud aastast pühendanud oma lastele, soovivad ehk veidi omaette olla ja siis ei ole see märk üksindusest, vaid normaalne soov puhata. Üksindus ei ole painav, kui oleme selle ise valinud. Ja samas võime olla ka koos oma pere või lähedastega ja tunda ennast ometi väga üksildasena.

Toimetulek jõulude ajal sarnaneb toimetulekule muul ajal — hoolitsemine oma füüsilise ja vaimse tervise ning oma suhete eest. Kui seda teha aastaringselt, väheneb oluliselt tõenäosus, et jõulude ajal olukord halveneb.

Kuidas vähendada üksindustunnet jõulude ajal?

● Kutsu külla sõber või lähedane või mine ise külla. See võib olla ebamugav või kummaline, kui suhted muul ajal pole väga lähedased. Ületa ebamugavus ja tee seda siiski, sest siis suureneb oluliselt tõenäosus, et üksindustunne külaskäiguga leeveneb.

● Kontakteeru vestluseks kellegagi, kellega sul on head mälestused aga pole kaua kontakti olnud — et soovida häid pühi ja uurida, kuidas elu läheb. Igasugune kontakt on vastumürk üksindustundele.

● Liiguta end füüsiliselt, näiteks mine jalutuskäigule. Mitmed kohvikud või pubid korraldavad oma jõulupeo, mida võib minna lähemalt uurima. Isegi selline pealtnäha põgus ja võib-olla ebaolulisena näiv kontakt teiste inimestega suurendab oluliselt võimalust kurva momendi leevenemiseks. See ei kehti loomulikult ainult jõulude ajal, vaid seda saab kasutada igal hetkel kui üksinduse tunne peale tuleb.

● Tasub ka iseennast veidi analüüsida — kas meeleolu on viimasel ajal üldiselt kehva olnud (näiteks sage üksinduse tunne, nutuhood ja pidev kurbus, negatiivne ellusuhtumine, kiire ja sage vihastamine või närvilisus, pidev kurnatus ja väsimus, unehäired)? Kui need tunded on tuttavad, võiks ehk kahtlustada depressiooni ja pöörduda konsultatsiooniks psühhiaatri vastuvõtule.