Eveliis pahandab: väikese Oliveri ema on teinud oma lapsest toote ja rahamasina ja see on ületanud igasugused eetika- ja moraalinormid!
Väike Oliver ja tema palve majaehituseks raha saada on lugejatele väga hinge läinud. Heli Künnapas imestab, miks sellest nii suur draama tehti, sest Oliveril on õigus saada oma meelelahutajatöö eest samasugust tasu nagu teistel telestaaridel. Aga Naisteka kolumnist Eveliis leiab, et see palve on ületanud igasugused piirid ning lapse ära kasutamine tuleks kohemaid lõpetada!
Ma olen blogi pidanud peaaegu kümme aastat, viimased neli aastat olen ma lugejate südameid võitnud sellega, et jagan muuhulgas ka oma nelja-aastase tütre mõtteid elust ja olust. Selles vanuses lapse maailm on nii huvitav, nende maailma käsitlus on siiras ja südamlik, nende loogika toimib hoopis teisi radasid pidi. Seepärast ei ole ka ime, et väikene Oliver oma esinemisega inimeste südamesse puges. Ei ole ilmselt liialdus öelda, et Eesti rahvas armastabki teda.
Eile aga kisti väike Oliver tema pere poolt koledasse skandaali. Sotsiaalmeedias ilmus väikese Oliveri abipalve, et ta tahab oma emal aidata maja ehitada, sellel palvel oli mõru maik juures mitmel põhjusel. Esiteks saavad ju kõik aru, et väikene Oliver seda postitust ei teinud. Kui ta just päris lapsgeenius ei ole, siis ilmselt ei oska ta kirjutada ja sotsiaalmeedia kontosid hallata. Sellest kõigest kumab läbi, et lapse ema on oma lapsest teinud toote ning rahamasina. „Nüüd on Eesti rahval aega midagi Oliverile vastu anda,” kirjeldab ema oma tegu. Mismõttes tagasi anda? On juba vastuoluline, et väikene laps on tehtud täiskasvanutele raha teenimise eesmärgil klouniks, aga sisendada oma nelja-aastasele lapsele, et nüüd on ta nii suur staar, et Eesti rahvas peab toetama nende unistuste maja ehitamist, on üle igasugu eetika-ja moraalinormide. Ma olen igasugu toetuste ja annetuste poolt, kuigi mulle hakkab tunduma, et inimesed on juba läinud liiga laisaks, et üldse ise mõelda, lihtsam on Facebooki või mõnele tuntud blogijale kirjutada „mul ei ole raha koeraga arstile minna/mul ei ole talvesaapaid/mul on kõht tühi”, aga samas need on siiski probleemid. Kui olulised või suured on teine küsimus. Aga niisama „sest mul on unistus majast” tundus esimese hooga liiga sürreaalne, et üldse tõena võtta. Kahjuks ei olnud see kellegi rumal nali, vaid perekonna poolt väikese lapse nime ära kasutades läbi kalkuleeritud äriplaan.
Ema tegi eile asja veel hullemaks kui avaldas oma vastuse inimeste pahameelele. „Väike Oliver lubas maja aidata ehitada isegi siis, kui Eesti rahvas tema unistust ei toeta” ja „kus on need toetavad inimesed, kes tema kontserdil käivad, nüüd. Kas Eesti rahvas ei armastagi teda enam.” Neid ridu oli tülgastav lugeda. Saate ju ise aru, kuidas ema väikesele Oliverile seda pahameelt serveerib! Väike laps ehk istubki kodus ja mõtleb, et aga miks nad mind enam ei armasta, mida ma valesti teinud olen. Kas on üldse õige lapsele sellises vanuses sisestada, et ta on lapstäht, staar, kuulsus? Kas ema on mõelnud sellele peale, kas laps oma kuulsusega ka hakkama saab? Lindsey Lohan, Macauly Culkin, Edward Furlong — vaadake, kui „hästi” nemad hakkama said. Kas ema käitumise kiitjad sellele poolele on mõelnud? Asi ei ole vingumises nagu Heli Künnapas kirjutab või sama kui Heli kutsub inimesi oma raamatuid ostma. See ei ole kerjamine, see on reklaam. Aga kutsuda inimesi, midagi nüüd vastu andma, sest väike Oliver on piisavalt palju andnud, on häbematu!
Vaadake, Eesti rahvas armastab ka Tõnis Mägi, Maarja-Liis Ilusat, Tanel Padarit, Ivo Linnat, Tõnis Niinemetsa, aga selle eest ei pea me neile maju ehitama. Maju ehitavad nad ise oma teenitud tasu eest. Tahavad suuremat maja, teevad rohkem kontserte, esinevad rohkem, aga ei kutsu inimesi üles annetama, sest nad on meile kinkinud „Koidu”, „Sangari laulu” ja palju muid unustamatuid hetki. Ja kui tulla nüüd tagasi minu artikli algusesse, siis mina ja mu laps oleme lugejate meelt lahutanud aastaid. Me oleme andnud ja andnud. Nüüd oleks aeg, et lugejad annaks midagi meile tagasi, eksju? Kui ma kirjutaksin sotsiaalmeediasse postituse, et „Väike Ida palub abi” oma vanematele kasvuhoone, garaaži ja koerale koerakuudi ehitamisel sest nad unistavad sellest, kas lugejad teeksid oma rahakoti rauad lahti või ütleksid „tee siis midagi, et rohkem teenida ja palun palun palun ära kasuta oma nelja-aastast last ära”?
