Lugeja pahandab lasteaia kohatasu tõusu pärast: lasteaed hakkab muutuma luksuskaubaks, mitte abivahendiks lapsevanematele, et nad saaksid tööle naasta
Mina olen tartlane, seega sain jaanuarikuus osa lasteaia kohatasu tõusust. Tartus on lasteaia kohatasu seotud miinimumpalgaga, olles 15% miinimumpalgast ja seoses viimase tõusuga käesoleval aastal tõusis ka kohatasu. Senise 64,50 asemel maksame nüüd 70,50.
Kokkuvõttes ei ole 6-euroline tõus põhimõtteliselt just liiga hirmus, aga kui arvutada, siis aastas teeb see 72 eurot, mis tähendab, et selle raha eest saaks ühe kuu lasteaiakoha eest tasutud. Mis kokkuvõttes on siiski arvestatav summa. Eriti neile, kes on äärmiselt hinantundlikud. Lisaks tasule tuleb muidugi ka söögiraha, mis õnneks ei ole hirmsuur, aga ikkagi oli meie viimane arve ühe lapse eest kokku 86 eurot. Ja arvestame veel seda, et laps ei käi iga päev lasteaias ning jõulude ajal oli üldse lasteaed kinni.
Eks edaspidi hakkan ilmselt nägema ka kolmekohaliseks küündivaid arveid. Meil isiklikult ei ole selle tasu maksmine üle jõu käinud ja eks saame ka edaspidi hakkama, aga kahju hakkab neist, kellel iga sent on veelgi enam arvel kui tavalises töötavate vanematega peres.
Ma saan aru, miks kohatasud tõusevad ja olen rõõmus lasteaiatöötajate pärast, kes rohkem palka saavad. See on kahtlemata raske töö ja mina isiklikult ei suudaks seda hästi teha. Kogu see vastutus noorte elude eest ja kisa ja kära päevad läbi. Pluss kõige hullemana tüütud lapsevanemad, kellel palju etteheiteid ja lisatingimusi. Ka on Tartu lasteaiad enamuses siiski remonditud ja viisakad. Seega ei ole nii, et maksame ning midagi vastu ei saa. Mul ei ole oma lapse lasteaia, kasvatajate, söögi ja millegi muu suhtes ühtki halba sõna öelda. Samuti puudub probleem lasteaiakohtadega. Enda esimesse eelistusse ei pruugi saada, aga linnas tervikuna pole kohtadepuudust.
Millest ma aga aru ei saa, on see, kuidas teised lasteaiad saavad poole madalama lasteaiamaksuga läbi ja miks Tartu ei saa? Tallinnas maksavad lapsevanemad 61 eurot kuus ja toit on tasuta. Ma olen tuttavatelt kuulnud, et väiksemates kohtades saab hakkama lasteaiatasuga 40 eurot kuus pluss toiduraha. Mulle ei mahu pähe, kuidas nemad end ära majandavad. Samamoodi on vaja töötajatele elamisväärset palka maksta, remonti teha ja vajalikke asju soetada. Vahe tuleb sisse omavalitsuse otsusest omaosaluse suuruse kohta. Kuidas saavad väikesed kohad endale lubada suuremat omavalitsusepoolset toetust kui Eesti suuruselt kolmas linn? Kas mujal hinnatakse inimesi rohkem kui Tartus? Kas Tartu on tõepoolest üks rikkamate inimestega paiku Eestis? Valdavalt heal järjel olevate elanike mainega Sakuski maksab kohatasu vaid 50 eurot.
Ma ei tahaks hästi uskuda, et tartlased rikkamad on. Olgugi, et Tartus on mitmeid IT-firmasid ja muid ettevõtteid, on siin ka palju riigiasutusi, kus palk jääb kõvasti alla mingi müstilise keskmise palga. Samuti ei ole ju üleöö tõusnud madalamat palka saavate inimeste sissetulek. Võime ju mõelda, et mis see 6 eurot kuus ikka ära pole, aga mõnele inimesele on see tõepoolest pere peale mitme päeva söögiraha. Olen paaril korral kuulnud lastaaia maksuvõlglastest, see tähendab vanematest, kes on oma lapse eest raha võlgu. Ja kes teab, kui palju on inimesi, kes ei saa endale Tartus last lasteaeda panemist lubadagi?
Lasteaed hakkab muutuma luksuskaubaks, mitte abivahendiks lapsevanematele, et nad saaksid tööle naasta. Päris nukker on mõelda üksikvanemale, kes saab miinimumpalka ja tal on näiteks kaks lasteaias käivat last. Teise lapse eest peab küll ainult pool kohatasust maksma, aga protsentuaalselt kulub miimimumpalgast siiski veerand lasteaiale. Kolime kõik fiktiivselt linnast välja ja paneme lapsed odavamatesse lasteaedadesse? See pole ju ka lahendus.
Lugeja, avalda arvamust, kas sinu arust on lasteaedade kohatasud liiga kõrged?
