Lugeja kogemus: töökonkursse korraldavad inimesed kinnitavad, et üle viiekümneaastaste avaldustesse ei süüvitagi
“Ealine diskrimineerimine tööturul toimib. Sellele viitab ka riigikontrolli aruanne. ¾ eelpensionäridest pidavat olema töötud. Eelpensionärile jäämisel tuleb leppida väiksema pensioniga. Tegemist on hädasammuga,” kirjutab meile lugeja Eugen vastusena eilsele artiklile Kas 47aastane 23aastase töökogemusega raamatupidaja ongi tänapäeva tööturu mõistes iganenud ja kasutu?
Ealine diskrimineerimine tuleneb riigiametite (sh valitsuseliikmete) komplekteerimisest. Kui prestiizikatele ametikohtadele panna lapseohtu noorukid, siis ei saagi teistsugust suhtumist oodata. Konkursse korraldavad inimesed kinnitavad (konfidentsiaalselt), et üle viiekümneste (harvad pole juhused, kus ka nooremate) avaldustesse ei süüvita, Lähtutakse vihjetest, mida töötajate otsijad esitavad. Nii jäävadki kogenumate CVd tolmu kguma. Ümberõpe sellist lähenemist ei muudaks. Pensionieelikutest töötute ridades on hästi koolitatud ja kogemustega inimesi. CVsse sünniaasta märkimata jätmine suhtumist ei muudaks. Vanus tuletatakse hariduse omandamisest ja töökogemusest. Põhjused peituvad ühiskonnas domineerivates väärtushinnangutest. Nooremate alluvate eelistamine on taunitav, kuid mõistetav.
Et mitte üldsõnaliseks jääda kirjutan Maksu- ja Tolliameti revidendi ametisse kandideerimisest. Tegemist on mõne aasta taguse revidentide komplekteerimise konkurssiga. Nõudmiseks esitati majadusalane kõrgharidus ja ettevõtluskogemus. Otsiti revidente, kes mõistaksid ka ettevõtluse telgitaguseid. Oman majandusalast kõrgharidust ja ettevõtluskogemust (vastasin esitatud nõudmistele), vanus aga 50-60 vahel. Dokumendivoorust pääses edasi ca 30-40 kandidaati. Mina nende hulka ei sattunud. Konkurssi korraldajate esindaja (saime telefonisõpradeks) selgitas, et osakonnajuhatajad valisid endale meelepäraseid inimesi. Olin üllatunud — minuga ei kohtutud. Kuidas saab valida meelepäraseid inimesi nende hulgast, kellega pole isegi kohtutud. Analoogseid näiteid on kümneid.
Mulle sümpatiseerib jaapanlaste lähenemine, kus elukorralduses domineerivad traditsioonid ja kogemused. Vanust peetakse vooruseks, mitte puuduseks. Kui on teada, et vanema sõna maksab, siis tekib vähem kiusatusi ja pettumusi. Noorelt karjääri tippu jõudmine viib stagnatsioonile. Uuringud näitavad, et 5-7 aasta pärast (samal ametil töötamist) motivatsioon (efektiivsus) väheneb. Andekus ei sõltu east. Ametit ei omandata üksnes koolist, seda tehakse ka tööd tehes. Kogemused kinnitavad, et parimad (lojaalsemad, motiveeritumad, tulemuslikumad) töötajad on üle neljakümnesed mehed ja naised. Nooremad on (isiklikus plaanis) liiga ambitsioonikad, kes pikalt töökohal ei püsida. Neile on panustamisest olulisem rahasumma kasv, mistõttu tegeletakse kümne muu asjaga.
