Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta annab nõu: mida teha, kui kahtlustad, et sind ei võetud justnimelt vanuse tõttu tööle
Vanuseline diskrimineerimine on väga valus ja oluline teema ning Naistekale saadetud mitmed kirjad ja tagasiside artiklitele on näidanud, et kahjuks on väga paljud meie lugejad sellega kokku puutuma pidanud. Uurisime võrdsete võimaluste volinikult Liisa Pakostalt, mida saab inimene enda kaitseks ette võtta kui on tekkinud kahtlus, et teda ei võetud tööle justnimelt vanuse tõttu.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta rõhutab, et mitte kedagi ei tohi mitte kunagi ei töösuhtes, koolis või värbamisel tema vanuse või nooruse tõttu kõrvale jätta. “Ei ole nii, et noored inimesed on töötamiseks liiga noored ning vanemad on liiga vanad ja töötada tohib ainult 35aastaselt,” ütleb ta.
Inimesi, kes tahavad ja suudavad nõuetekohaselt tööd teha, ei tohi kindlasti nende vanuse tõttu diskrimineerida. Oluline on siinkohal tõesti see, et inimene, kes tööd soovib, peab olema selleks tööks võimeline ja tema haridus või töökogemus peavad olema nõuetekohased.
Kindlasti pole piisav argument see, et kandideerija on tööandja meelest vanadusest kole. “Meil on kahjuks levinud suhtumist, et vanem inimene ei olevat piisavalt esinduslik. Oli juhtum, kus ühele naisele öeldi, et ta ei ole nii ilus, et kaupluses leti taga töötada, tema sobib ainult taharuumi, sest ta on juba nii vana,” toob Pakosta näite täiesti absurdsest diskrimineerimisest.
Vanus saab töölt kõrvale jätmisel põhjuseks olla ainult väga üksikutel tingimustel. Näiteks alaealiste puhul on see põhjendatud alaealisele keelatud tööde osas või seaduses on ka vanusepiir politseiteenistuses teatud juhtudel, kuid üldiselt ei tohi tööandja vanusepiirangut isegi töökuulutusse märkida. Selliseid juhtumeid on olnud, kus voliniku büroo on pidanud tööandjaga ühendust võtma, et talle märku anda, et töökuulutusest vanusepiirang eemaldataks.
Aga tööotsijatel soovitab volinik ikkagi kandideerida ka siis, kui vanusepiirang on töökuulutuses diskrimineerivalt sees, aga kõik muud tingimused sobivad. “Inimesel on täielik õigus kandideerida ka siis, kui kuulutus ise on diskrimineeriv. Kui ikkagi võetakse tööle noorem, ent vähem pädevam ja sobivam inimene, siis võib tekkida diskrimineerimine vanuse tõttu ja õigus kahju hüvitamisele,” selgitab Pakosta.
Kui inimene kahtlustab, et tema CV jäeti läbi vaatamata või ta heideti konkursist kõrvale tema vanuse tõttu, soovitab Pakosta kirjutada tööandjale kiri küsimusega, mille poolest oli töö saanud kandidaat temast pädevam, millised tingimused olid temal paremini täidetud. Tööandjal on kohustus sellisele kirjale 15 tööpäeva jooksul vastata. Muidugi ei garanteeri see töökohta, kuid võib inimesele anda hingerahu ja teadmise, milliseid külgi endas veel võiks arendada. Sest võib-olla oligi valitud kandidaat parem selle töö tegemiseks, siis ei pea ebaõiglase kohtlemise taaka endas kandma. Samuti võib ta seeläbi saada võimaluse oma pädevust tööandjale tõestada või ka õppida valituks osutunult, milliseid oskusi ja omadusi endas esile tõsta.
Eestis ja mujalgi väiksemates kohtades peljatakse selliste järelepärimistega endale tülinorija tiitlit külge saada, kuid oma õiguste eest seismine ja tagasiside saamine diskrimineerimiskahtluse korral ei ole ju norimine ning seda ei peaks kartma.
Kui inimene tunneb, et talle on liiga tehtud, võib alati võrdsete võimaluste voliniku poole pöörduda, saates kirja juhtunu asjaoludest aadressile avaldus@volinik.ee. Samuti võib sirvida veebis olevat trükist:http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2016/05/Oigus_toole_igas_eas.pdf
Voliniku poole pöördumisel sõltub järgnev menetlus pöörduja soovist, paljud tahavad lihtsalt nõustamist ja soovivad, et tööandjad ei saaks nende nime teada. “Otsime alati selliseid lahendusi, millest oleks inimesel ka päriselt kasu, eelmisel aastal õnnestus üheksa inimest, keda oli vanuse tõttu diskrimineeritud, tööle tagasi saada, aga see oli ka tavapärasest lihtsam juhtum,” meenutav volinik.
“Oluline on see, et inimesele ei jääks sisse ängi, et ta nagunii tööd ei saa, teda nagunii ei valita. Muidugi on väga raske optimismi hoida, kui eitusi tuleb järjest ja ka statistika toetab, et osad isikukoodi algused on teistest vähemedukamad. Kui tõesti valitakse parim kandidaat, siis ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Kindlasti tuleks hoolimata ebaõnnestumistest edasi kandideerida ning mitte kaotada lootust!” julgustab Liisa Pakosta.
