Räägime transssoolisusest: see, mida peetakse omaseks meestele ja mida naistele, võib olla erinev ka täna eri maailma paigus

Inimese sugu on üks keeruline asi — palju keerulisem, kui esmapilgul tunduda võiks. Me oleme harjunud mõtlema, et inimesed sünnivad meeste ja naistena ning sellega kogu asi lõpebki. Ometi on maailm alati olnud märksa mitmekesisem, on seda ka täna.

Kuidas ikkagi soo mõistest paremini aru saada? Alustame neljast võimalusest sugu jaotada: bioloogilisest, juriidilisest, sotsiaalsest ja tunnetuslikust. Enamasti langevad need jaotused inimesel kokku. See tähendab, et üks inimene võib määratleda end mehena (tunnetuslik sugu), ta on märgitud mehena oma dokumentidesse (juriidiline sugu), tal on mehe sootunnused (bioloogiline sugu) ning ta käitub nii, nagu me ühiskonnana mehelt eeldame (sotsiaalne sugu). Sellise inimese kohta kasutatakse mõistet cis-sooline.

Kui need soomääratlused ei lange kokku, siis võib tegemist olla transsoolise inimesega. Transsoolisuse all mõistetakse inimesi, kelle bioloogiline ja vahel ka juriidiline sugu ei lange kokku nende tunnetusliku ja/või sotsiaalse sooga. Sealjuures on oluline mõista, et transsoolised inimesed ei ole seksuaal-, vaid soovähemus. See tähendab, et transsoolised inimesed ei ole tingimata homoseksuaalsed, vaid võivad olla nii hetero-, homo-, bi- kui ka aseksuaalsed jne. Lisaks cis- ja transsoolistele inimestele on ühiskonnas ka umbes kaks protsenti intersoolisi inimesi, kelle sünnisoo tunnused ei vasta ühiskonnas eeldatavale normile.

Sugu mütoloogias

Keskendun siinkohal just transsoolisusele. See on üks äraütlemata lai mõiste, mis koondab enda alla erinevate soovariatsioonidega inimesi. See võib tähendada inimesi, kelle bioloogiline sugu ei lange kokku nende tunnetusliku sooga. Selle mõiste alla mahuvad ka inimesed, kes on rahul oma bioloogilise sünnisooga, kuid aeg-ajalt soovivad võtta üle n-ö vastasugupoole omadusi (cross-dresserid) — riideid, meiki, parukat jms. See võib tähendada ka inimesi, kes soovivad n-ö vastassugupoole elemente võtta üle vaid šõu eesmärgil, näiteks drag queen'id ja drag king'id.

Siinkohal jagunevad arvamused kaheks — osad inimesed arvavad, et drag queen'id ja -king'id ja/või cross-dresser'id siiski ei kuulu trans katusmõiste alla, osad aga näevad end just selle katusmõiste all. Silt, mida inimene soovib kanda, on sügavalt isiklik, ja see, millise kogukonna liikmena ta end näeb, on siiski vaid tema enda otsustada.

Soo mitmekesisusest räägib ka minevik kõikjal maailmas. Transsooliste kogukonna lugu illustreerib seda ilmekalt ning ajas ja ruumis rännates võib näha, kuidas on inimkond tajunud sugu eri aegadel ja maailmaosades. Mütoloogia kujuneb pärimustest ja pakub üht võimalust vaadata ajalugu. Müüdid jutustavad, kuidas on inimesed eri paigus mõistnud maailma, selle loomist, inimesi ja olevusi, sündi ja surma ja teisigi olulisi teemasid. Loomulikult on neis lugudes ohtralt fantaasiat, ometi peegeldavad nad ühiskonda ja alati on neis transteemasid.

Homoerootikat ja soolisi variatsioone on analüüsitud ka kaasaegsete LGBT+ identiteetide ja käitumise perspektiivist. Näiteks arvatakse, et Kreeka mütoloogias oli Caeneus transsooline mees, kes sündis Atraxi tütrena, kuid oma hilisemat eluteed jätkas mehena. Ka Skandinaavia mütoloogias oli jumalaid, kes said oma tahte järgi sugu muuta, näiteks Loki. Ta oskas võtta mitmeid eri vorme, sh ka naise kuju. Muide, mütoloogias esineb ka intersoolisust, näiteks on teada müüdid Hermesest, kellel olid nii mehe kui ka naise sootunnused.

Religioon ja transsoolisus

Soovariatsioonidele leiab viiteid ka religioonis. Näiteks on judaismi uurinud Charlotte Elisheva Fonrobert kirjutanud judaismist ja kuuest soost. Ta kirjeldab bioloogiliste tunnuste alusel mehe ja naise kõrval ka näiteks androgynos inimesi, kellel on mõlema soo tunnused, ja tumtum inimesi, kellel pole kummagi soo tunnuseid või ei ole need märgatavad.

Sugusid ongi sageli harjutud määrama tulenevalt inimeste bioloogiast, kuigi tegelikult määrab inimese soo tema aju. Just ajus sünnib see, kuidas inimene oma sugu tunnetab. Everett K. Rowson on kirjeldanud näiteks mukhannathun inimesi Araabia ühiskonnas, kes on sünnipäraselt mehed, kuid ühiskonnas sotsiaalses rollis pigem androgüünsed. Nende kohta leiab otseseid või kaudseid viiteid ka selle piirkonna religioossetes tekstides.

Lisaks mütoloogiale ja religioonile kohtab transsoolisuse teemat ka vanades kultuurides. Näiteks on Ameerika põlisrahvaste hulgast olnud alati n-ö kahehingelised (two-spirit) inimesed, keda usuti olevat õnnistatud, sest neil oli kaks hinge. Nad olid väga lugupeetud ning hõimus oli neil näiteks visionääri või ravitseja roll. Hindude hulgas tuntakse aga hijrasid ja osad inimesed usuvad tänini, et neil on erilised võimed.

Sugu eile ja täna

Niisiis ei peagi vaatama ajas ja ruumis väga kaugele, et mõista, kui mitmekülgne on olnud inimese sugu ja kui palju on selle eri vorme ühikonnas eksisteerinud. Esmajoones viitab see sotsiaalsele soole — sellele, kuidas inimene end väljendab ja kuidas teised teda tajuvad. Sisuliselt tähendab sotsiaalne sugu kõike seda, mida teatud ühiskonnas peetakse omaseks mehele ja mida naisele, mida peetakse mehelikuks ja naiselikuks.

Sotsiaalne sugu pole aga kivisse raiutud. Nii on ajaloos küllaga näiteid, kuidas mõnda asja on samas ühiskonnas saja aasta eest peetud poisilikuks, hiljem aga hoopis tüdrukulikuks. Selline saatus on tabanud näiteks sinist ja roosat värvi, mis on tänaseks vahetanud kohad, olgugi et veel saja aasta eest peeti roosat hoopis poiste ja sinist tüdrukute värviks. Keskajal oli aga täiesti tavapärane, et mehed kandsid parukaid ja kontsakingi ning meikisid end. 19. sajandil oli tavapärane, et lastel oli soost sõltumata põhiriietuseks valge kleit, mida kanti puhtalt praktilisuse mõttes — valget kleiti oli lihtne pesta ja pleegitada.

See, mida peetakse omaseks meestele ja mida naistele, võib olla erinev ka täna eri maailma paigus. On ju tänapäevalgi kultuure, kus mehed kannavad seelikuid — Šotimaal on traditsiooniline meeste rahvariie kilt. Osades Araabiamaades on meeste rüüks thoub, mida kantakse koolis, tööl ja perekondlikel üritustel.

Need on vaid üksikud näited sellest, kui mitmekesine on tegelikult soomõiste. On arusaadav, et soovariatsioonide paljusus võib esmakordsel kokkupuutel mõjuda mõneti hirmutavalt. Oleme ju harjunud, et inimesed sünnivad poiste või tüdrukutena ning siinkohal peaks lugu lõppema. Ometi on maailm olnud alati mitmekesisem kui see, mida arvame parasjagu end nägevat. Ning just selles mitmekesisuses peitubki ilu.

Allikad: Feministeerium, www.volinik.ee, http://www.who.int, “The Effeminates of Early Medina” — Everett K. Rowson, “Sex and Gender: A Reference Handbook” — David E. Newton, “Gender Identity In Halakhic Discourse” — Charlotte Elisheva Fonrobert