Millised on hetke kuumimad toidutrendid, mida toidutööstuse tootearendus jälgib?
Toiduainete tarbimise ja tootearenduse trende mõjutavad nii muutused tarbijate elustiilis kui ühiskonnas. Samuti on tugevaks teguriks maailma makrotrendid (üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress ja muud elustiilist tingitud haigused), jätkuv globaliseerumine ja urbaniseerumine.
Lisaks toob Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp välja, et toidutööstuse tootearendust mõjutavad palju ka aina teadlikumaks muutuvad tarbijad. “Tänapäeval on tarbijate teadlikkus ühest või teisest toidust või toitainest märkimisväärselt suurem kui varem. Aina rohkem tuntakse huvi oma tervise vastu ning pööratakse tähelepanu sellele, mida süüakse. See on pannud toidutootjad töötama tootearenduses aina rohkem selle nimel, et tarbijate toidulauale jõudev toit vastaks nende ootustele ja tänapäeva maitse-eelistustele,” lisab Potisepp.
Millised on täna aga need peamised suunad, mida toidutööstuse tootearendus järgib?
Tervislikkus. Inimesed valivad toite varasemast teadlikumalt ning lähtuvalt arusaamast, mis teeb nende enesetunde heaks. Seejuures on väga populaarseks saanud probiootilised tooted ning proteiini ja antioksüdante sisalduvad toiduained. Ka jätkavad oma võidukäiku gluteeni- ja laktoosivabad tooted, sest paljud tarbijad leiavad, et need on neile paremad.
Suhkru vähendamine. Tervislikkuse suuna võidukäik tingib ühtlasi surve vähendada toodetesse lisatavaid suhkrukoguseid. Kohalikud tootjad on sellega pühendunult ja edukalt tegelenud juba viimased 3-5 aastat. Dilemmakohaks on siinkohal aga see, et „vähem suhkrut” on lubatud pakendile kirjutada vaid juhul, kui lisatud suhkru kogust on vähendatud vähemalt 30%. See võib tähendada aga tugevat muutust maitses ning ei pruugi tarbijatele enam meeldida.
Soola vähendamine. Sarnaselt suhkrule on tootjatel täna surve vähendada ka toodetesse lisatavat soolakogust. Selleks püütakse tarbijaid harjutada magedamate toodetega järk-järgult ning soolasust püütakse asendada maitseainetega, et saadav maitseelamus oleks siiski tagatud. Samuti kasutatakse rohkem mineraalainerikkamaid soolasid. Samas tuleb mõista, et soolal on lisaks maitsele ka tehnoloogiline funktsioon, mistõttu hakkab soolasisalduse vähendamine mõju avaldama toote säilivusajale. Kliendid nõuavad seevastu aga pikemaid säilivusaegu. Seega tuleb leida tasakaal, mis rahuldaks tarbijate soove.
Taimetoitlus. Järjest rohkem leiab meie poelettidelt erinevaid vegan tooteid. Ühtlasi otsivad tarbijad üha enam innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa taimede kasulikkusest. Nõudlus on ka liha alternatiivide ja alternatiivsete valguallikate järele ning populaarseks on saanud erinevad taimsed joogid.
Maailma maitsed. Avatud piirid ning inimeste võimalus maailmas ringi reisida on tinginud erinevate kohalike köökide maitsete laialdasema leviku ja populaarsuse. Seeläbi on etniliste maitsetega toodete väljalaske arv viimase 4 aastaga lausa kahekordistunud. Kõige trendikamaks maitseks on hetkel maailmas aga India köök ning ingveriga toidud. Samas hinnatakse järjest rohkem ka põhjamaa (Nordic) maitseid.
Premium tooted. On märkimisväärne osa tarbijad, kes on nõus maksma rohkem luksuslikuma kauba või eksklusiivsema toote eest. Selle tingib soov tunda vahel midagi hõrgumat, erilisemat ja hinnatumat. Seeläbi on ka suurtootjad laiendanud oma tootevalikut premium või „käsitöö” toodetega. Näiteks on viimase 4 aasta jooksul suurenenud uute toodete puhul sõna „craft / käsitöö” kasutamine lausa 40%. Kõige levinumad valdkonnad selleks on alkohoolsed joogid, maiustused ja pagaritooted.
Hetketooted. Tarbijate aina kiirenev elutempo on tõstnud au sisse erinevad snäkid, mida saab tarbida ajahetkest ja kohast olenemata. Seeläbi on aina populaarsemaks muutunud igasugused batoonid, püreed ja nö. peale trenni tooted, mida saab manustada kasvõi jooksu pealt, kuid mis samas on piisavalt tervislikud.
Lisaks tasub toidutööstuse tootearenduse trendide puhul ära nimetada aina populaarsemaks muutuva toodete fermentatsiooni, mida kasutatakse enim alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide, piimatoodete ja köögiviljade puhul. Samuti on üha menukam toidutoodetesse igasuguste supertoitute, seemnete või köögiviljade lisamine ning aina enam tegeldakse ka marjade ja valmistoitude külmkuivatamisega. Joogivaldkonnas on pead on tõstmas aga vahepeal unustuste hõlma langenud kasemahlajoogid ja kombucha ehk teeseenejook.
